teisipäev, 12. november 2019

Appi, ma saan kolmkümmend!

Astusin ükspäev vannist välja ja nikastasin suure varba ära. Nagu.. mida asja!? Niimoodi valusalt ikka, et varvas sinine ja puha. Kas nii hakkabki nüüd olema? Kahe kuu pärast saan ma nimelt kolmkümmend ja eks siit saab see tervis ainult allapoole vedama hakata. 😄
Issarist, 30! Mina, väike Liinuška, kes ikka vahel sõrmede peal loeb ja kui ema helistab, siis kõne alustuseks "Tsau, emme!" ütleb? Ei mahu pähe!
Vähemalt hakkasin täna sünnipäeva planeerimisega peale ja praeguseks on juba peaaegu kõik paigas. Üle ma stressata ei kavatse, küll kõik laabub. Kui juba pulmad korraldatud said, siis mis see juubelipeo korraldamine ära ei ole. Üks, mis ma pulmade korraldamisega selgeks sain oli see, et professionaale peab usaldama. Selgita oma visioon ära ja lase inimestel rahus oma tööd teha. Eesti on siiski nii väike riik, et keegi endale ebapädevust lubada ei saa ning seetõttu on teenusepakkujate tase pigem kõrge. Või vähemalt nende teenusepakkujate oma, kellega mina koostööd teinud olen.
Ma hakkasin praegu mõtlema, et olen juba poolteist aastat abielus olnud, aga ega ma ju tegelikult väga pulmade organiseerimisest-planeerimisest suurt rääkinud ei olegi.. ega ma ei tea kas kedagi huvitakski! Aga kui huvilisi leidub, siis räägin heameelega, andke aga teada.
Uudist kah - kuna mind peale käesolevat nädalat sellel aastal tööl enam vaja ei lähe ja ma varem puhkusele saan, siis otsustasime Martiniga, et mina tulen varem Eestisse ja hakkan meie korterimüügiga tegelema. Ja see varem Eestisse on juba tuleval nädalal! Seoses sellega saan ma üle viie aasta (!!!) oma vanaema sünnipäevale minna. Saate aru, minu jaoks on see jumala suur asi! 
Meie majas on sel nädalal lihavaba nädal. Vaatasime Netflixist "Game Changersi" filmi ja saime sellest nii palju motivatsiooni, et otsustasime veidi katsetada. Eriti põnev oli see Martini jaoks, kes nagu filmis olevad persoonidki, profispordiga tegeleb. Päris vegantoitude juurde me läinud ei ole, aga liha pole samuti puutunud. Pole nagu puudust ka tundnud. Minujaoks see samas eriline muutus ei ole ka, sest suur lihasõber pole ma iialgi olnud. Usun, et igale inimesele ei sobi kõik asjad ja minule ei sobi liha. Pärast lihasöömist on alati nii vastik täissöönud ja raske olla kuidagi.. no ei meeldi see tunne mulle!
Niisiis tegingi eilseks hommikuks spinati ja fetaga omletti (meenus just, et seal juures oli veidi lõhet, aga seda ainult sellepärast, et see oli pühapäevast alles ja toitu me siin ei raiska), lõunaks wrappe ja õhtuks seeneseljankat. Kõik nad olid ülimaitsvad! 
Täna aga tegin juba valmis oma lemmiku banaanileiva ja õhtuks valmistan kuskussi kikerherneste, suvikõrvitsa ja paprikaga. Ja hummusega. Ja äkki millegagi veel, sest kapp on juurikaid täis. 
See pilt on ilmselgelt varasemast ajast kui lihasöömine veel teemas oli. 😄 käisime oma prantsuse sõprade pool raclette'i söömas ja drinkidel. 
Lisaks sellele, et ma varba ära nikastasin on mul veel külmetus kah! Ma muidu ei joo peaaegu iialgi teed, aga pühapäeval jõin. Asi peab ikka tõsine olema. 
Mis sordid need veel on!? Minu lapsepõlves oli küll ainult punane ja roheline Pringles saadaval. Samas oli see ju mingi KAKSKÜMMEND aastat tagasi ka. 😄


4 kommentaari:

  1. Anonüümne15/11/19

    Kindlasti oleks huvi ka pulmade korraldamise kohta lugeda! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Super, juba ootabki mustandite all!

      Kustuta
  2. Anonüümne26/11/19

    Kus kandis teil korter on mis müüki läheb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tallinnast veidi väljaspool. 😊

      Kustuta