neljapäev, 9. jaanuar 2020

Mis ma selga paneeen!?

Andke andeks, et ma veel mõned postitused jutti siin raseduseteemadel räägin, aga kuna ma pea neli kuud oma päris mõtteid kirja panna ei saanud, siis on mul vaja paar asja veel ära rääkida küll. Üldsegi sain ma paar-kolm esimest kuud kõike ainult Martiniga jagada ja ma ei tea kui palju ta näiteks rasedaretuusidest tegelt jagab.. kaasa noogutas küll jube entusiastlikult. 😄
Igatahes arvasin ma enne rasedaks jäämist, et no mis mul ikka endale nii väga vaja osta on, äkki ühed püksid ja mõned retuusid ja käib kah. Kapp ju igasuguseid venivaid ja ka avaramaid riideid täis. Praeguseni olengi kusjuures ostnud endale vaid kahed retuusid ja ühed sukapüksid ja ongi kõik. Teksaseid ei ole ma enam mitu kuud jalga udjanud (paari erandiga siiski), nii vastikult pigistasid mu vatsakest, et istudes pidin alati nööbi ja luku salaja lahti tegema.
Jõuluajal oli meil umbes sada jõuluistumist ja enne pühi hakkasin siis oma kleite proovima, et näha mida kanda saaks. Ma olin jumala pettunud, et mu riided ei istunud üldse nii hästi kui oma peas ette kujutanud olin! Näiteks mu ühel lemmikul ussikleidil kiskus naba juurest nööbid nii laiali, et kui musti sukapükse all olnud poleks, siis olekski mu naba sealt otse välja vaadanud. Ikka täiega pettunud! Kõht pole mu enda arust veel nii suurgi, et kuidagi ära mahtuma ei peaks, aga vot näed - nii oli nagu ma eelpool kirjeldasin. Kaalu pole ka nagu nii palju juurde tulnud veel, oma kaks kilogrammi vist ainult, aga juba on vanadesse riietesse mahtumisega probleeme. Ja kui nüüd juba täitsa äärmusesse minna siis vahel ma mõtlen üldse, et äkki ma pole ikka rase vaid lihtsalt paksuks läinud. 😄 
Üldse on mul sageli nii imelik tunne, et kõht oleks nagu pidevalt meeletult täis, aga samas ma ju saan aru, et ma ei ole mingeid suuri koguseid söönud - pigem vähe ja tihti. Üliruttu läheb kõht samas tühjaks ka. Eile linnas käies näiteks väsisin ma näljatundest nii ära, et lõpuks kojujõudes pistsin ma kaks kohupiima-tuuletaskut jutti kinni, ikka ilma mantlit ära võtmata ja püstijalu. Mitte mu kõige uhkem hetk siin elus, aga ilmselgelt nii palju häbitunnet see mulle ka ei tekita, et seda teiega siin mitte jagada. 😄 
Praegu on ju igasugused allahindlused käimas ja eile käisingi endale kleiti otsimas. Mul nimelt on järgmisel nädalal 30. sünnipäev ja sellega seoses ka pidu, nii et tahaks ikka oma parim versioon välja näha. Kahjuks ei leidnud ma midagi erilist, isegi proovima ei viitsinud ma midagi hakata. Õnneks ma olin juba selleks mentaalselt valmis, et esimese korraga ei pruugi jopata ja otsima pean ma seda kleiti rohkem kui ühel korral. Nii et uus päev, uus otsing!
Esmaspäeval käisin ju esimest korda rasedate joogas. No tegelt käisin ma üldse esimest korda joogas. Mulle meeldis, sai ikka niimoodi painutada, et kondid raksusid ja järgmisel päeval olid isegi reie siseküljed veidi haiged. Tore juhendaja oli, rääkis igasuguseid asju juurde. Grupp oli ka mõnus ja väike. Mulle meeldis ja lähen kindlasti järgmisel esmaspäeval uuesti. Üldse proovin ma ennast aktiivsena hoida - vaatan, et ikka ligemale kümme tuhat sammu päevapeale täis saaks ja hoian end tegusana. Uude kohta kolides on selles mõttes kerge, et alguses on nii palju asjatamist ja sättimist, et ega niisama istumiseks aega polegi. 
Joogaoutfit
Egas miskit, õues ongi just nii ilus jalutamiseilm, et ajan aga riided selga ja vaatan mitu sammu täis saan!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar