teisipäev, 18. veebruar 2020

Hoiatus: beebiasjade teemaline postitus

Ma üritan beebiasjade ostmisega ülirahulikult võtta ja endale antud lubadusest kinni pidada, et minust ei saa seda ema, kes iga vähegi armsama (aga võib-olla mitte kõige praktilisema) eseme juures heldib ja endale kinnitama hakkab kuiii väga mul ikka antud asja tegelt vaja on. A no see ei ole ju üldse nii kerge kui teoorias tundub. 😄
Seni ma murdunud ei ole ja mingeid emotsioonioste minuga "kogemata" poest kaasa tulnud samuti ei ole, aga neid hetki on ette tulnud küll kui ma mõnda asja nähes olen vaikselt hakanud ennast veenma, et "oota tegelt ma ju nii kui niiii peaksin talle millalgi midagi taolist ostma ja see siin on nii armas..". Näiteks olen ma nii arvanud beebide moonbootse nähes kui ka ühtesid Nike ketse nähes (samasuguseid kui Martinil juba olemas on) kui ka Jordani body näppides. Ei julge enam poodi minnagi, jumal teab millal see murdepunkt saabub!
Siiani olen ma riideid valides proovinud lähtuda sellest, et midagi ülepea tõmmatavat ma väga tema esimesteks elukuudeks osta tahtnud ei ole. Nagu mulle antakse haiglast üks väike inimene kaasa ja siis ma peaksin midagi üle tema väikese pea udjama? Ei, tänan. 😄 See laps kannab trukkide, nööpide ja lukkudega esemeid kuni ta umbes kooli minema hakkab. Võtke palun seda siiski liialdusena, aga fakt on, et praeguseks on tal ülepea tõmmatavaid asju ainult kaks tükki - üks neist on body, mis ma Martinile beebiuudist teatades kinkisin ja teine on üks väike särk, mida ta saab loodetavasti kanda siis kui ta juba paar kuud kasvanud on. Ega selle kasvu osas ei tea samas, pärast sünnib kohe nii suurena, et kõik riided on silmapilkselt väikesed ja paneb kohe omal jalal koolipoole ajama. 😄
Meie poja üks kahest ülepea tõmmatavast asjast. Jep, meist saavad sada prossa need vanemad kes oma last endaga sarnaselt riietama hakkavad, kiitke või laitke, aga nii on. 😄
Üldsegi ma juba tahan teada kui suurena ta sünnib! Kui palju mõjutab vanemate pikkus meie lapse pikkust? Mõlemad me oleme keskmisest pikemad - mina 167cm ja Martin ligemale kaks meetrit pikk. On seal üldse mingisugust korrapära või sünnivad need lapsed nii nagu juhtub? Öelge sõna sekka, mind jubedalt huvitab. Me Martiniga arutame sel teemal päris tihti ja kuna keegi meile kindlat vastust öelnud ei ole, siis tahaks lihtsalt targemate arvamust kuulda.
Riietuse juurde tagasi tulles tahaks ma veel teada, et millised on teie meelest parimad lasteriiete tootjad? No näiteks hinna-kvaliteedi suhe, praktilisus, vastupidavus, stiil ja muud tegurid. Ma ise olen vist praegu enim asju Nextist saanud, aga kui ma varasemate aegade peale mõtlen, siis riideid mis ma kellelegi näiteks kingituseks olen viinud, olen ma põhiliselt vist Lindexist ostnud. Bukarestis Lindexit ei ole ja sellepärast pole ma seal ka veel käinud, aga tagasi Eestisse jõudes käin sealt läbi kindlasti. Kodumaistest tootjatest on muuseas minu vaieldamatuks hetkelemmikuks Dadamora. Nii lihtsad ja ilusad asjad!

Egas tänaseks rohkem midagi pajatada polegi, õues on hetkel 15-kraadi sooja ja loodan ennast täna nii palju kokku võtta, et jaksaks riidesse panna ja jalutama minna. Mu abikaasa seda hetkel veel ei tea, aga ta tuleb ka kaasa, hehe!

17 kommentaari:

  1. Anonüümne18/2/20

    Mul mees umbes 1.90 ja ise 1.65. 2 last ja mõlemad sündides olnud 50cm ��

    VastaKustuta
  2. Mina ise 179 ja mees 197 ja enneaegsena oli meie laps juba 49cm, kui oleks veel saanud kuu aega kōhus küpseda, oleks vast 56 juba pikkus olnud ��

    Ise meeldib mulle ka next ja lindex ka. Samas olen ka george-st ostnud. P.opi riided on mōnusad ja kvaliteetsed. Väga meeldib veel zara.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, 56 oleks kindlalt ära tulnud. 😁

      Kustuta
  3. Vastsündinute pikkus väga ei varieeru, nad on mõnesentimeetrise vahega kõik ühepikkused (välja arvatud erijuhtumid, näiteks rasedusdiabeedi tõttu ülisuureks kasvanud lapsed jne). Ja natuke oleneb sellest ka, millal sünnib, sest ajaliseks loetakse 37-41 nädalat.

    Meie oleme 175cm ja 196cm, laps oli sündides 53cm pikk (39 nädalal sündis).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja ma räägin, et ma olen oma 167cm juures pikk. 😁

      Kustuta
  4. Ma 171cm ja mees 185 cm. Poja sündis tähtajaliselt pikkusega 49 cm. Olin varunud palju asju alates s 56... Esimesed nädalad kandis koguaeg samu 5 asjazmis parajad olid ����‍♀️

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sama, mul mingi paar body on vist ainult 50 suuruses ostetud. 🤷‍♀️😁

      Kustuta
    2. Anonüümne5/3/20

      jaa mul ka sündis täitsa tähtajal 49 cm pikkune päkapikk, kenasti mahtus enneaegsete riietesse paariks nädalaks. Ise varusin 50 suuruses kaks romperit, õnneks sain palju asju sõbrannalt, kellel oli enneaegne beebi

      Kustuta
    3. Lastega sõbrannad on taeva kingitus. 😄

      Kustuta
  5. Ma 171 ja mees 198 cm ning poeg sündis tähtajaliselt 57 cm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vot, 57 on juba korralik pikkus ju!

      Kustuta
  6. Mari-Liis22/2/20

    Sa tundud nii tore inimene, et tahaks kohe sõbrannaks hakata :)
    Iigatahes mina 168 cm, mees 187 cm ja pojad sündisid mõlemad 41+ nädalal, olles 55 cm ja 56 cm pikad ning mõlemad 4,5 kg kanti, kuigi rasedusdiabeeti polnud ja ma võtsin juurde 11-12 kg. Lihtsalt küpsetan suuri poisse. Kusjuures viimane UH 39. nädalal ennustas 3,6 kg pluss-miinus pool kilo. Ehk siis täiega mööda :D. Peale sünnitust mõtlesin küll, et kus mu medal nüüd on sellise vägilase välja pressimise eest?!

    Riietest, siis kusagil 5. kuul juba on trukkidega bodysid keeruline selga panna, sest laps ei.püsi.paigal. Ainult vaja keerata end :D Aga H&M-is ka väga mõnusad ja pehmed riided, eriti Concious seeria toodete hulgas.

    VastaKustuta
  7. Oi, megaarmas kompliment ju! No egas midagi, hakkamegi siis. 😄

    Mina annaks sulle kohe mitu medalit! Ma muidugi ei kujuta veel seda tunnet ette, et kuidas on sellised viikingeid enda seest välja ajada, aga seda ma usun, et kerget pole seal midagi. Tagantjärgi muidugi tore - sinu suured mehed on alati su ümber. 😊

    Jaa, H&M-st olen ma ka juba mõned asjad ostnud, tunduvad väga pehmed ja asjalikud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mari-Liis23/2/20

      Argh kirjaviga jäi häirima - conscious ikka :D
      Aga nüüd on jah mega tore, poisid praegu 2a3k ja 6k ning vanem võttis väikevenna kohe ilusti omaks ja nüüd mängivad nii armsalt juba koos. Sõbrad kogu eluks :) Kuigi algul tuli muidugi siit-sealt kommentaare stiilis, et jälle poiss tulemas, oleks siis ikka tüdruk olnud. Grrr. Päris vihale ajavad sellised :D
      Mõnusat ootuse jätku sulle! :)

      Kustuta
    2. Täiega tore ikka. 😊saad aru, mul pole esimenegi laps käes, aga kui juba kaugemasse tulevikku vaatan ja mõtlen, et äkki tuleb kunagi veel poegi, siis ma ärritun juba ette, sest ma tean, et neist kommentaaridest pääsu pole! 😄miks osad inimesed lihtsalt ei või öelda, et jeeee, sünnib terve ja rõõmus laps, ilma lapse sugu kommenteerimata?

      Aitäh! ❤️

      Kustuta
  8. Mari-Liis23/2/20

    Hahaa, täpselt! Isegi mu muidu tore ämmakas ütles, et "lohutuseks võib öelda, et vennast ilmselt palju riideid alles". Saad sa aru??!! :D Püüdsin ikka viisakaks jääda, aga vastasin, et mind pole lohutada vaja, sest poisid on täiega ägedad ja peaasi, et on terve laps. Mu mehel muidu oma vennaga vaid aasta ja kaks kuud vanusevahe ning nad terve elu bestikad olnud, nii et loodan sellist suhet ka oma poistele :) Ma arvan, et õde ja vend võivad küll hästi läbi saada, aga nii lähedasteks siiski päris mitte kui vennad või siis hoopis õed.
    Aga ma ka juba oma peas kujutan ette, mis kommentaare siis tulema hakkab, kui kunagi kolmas laps tuleb ja kui närvi ma jälle lähen :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jumal hoia! 😄me elaks nagu ma ei tea mis aastas! Ainult selle vahega, et kui kunagi oodati poiste sündi, et keegi "nime edasi kannaks", siis nüüd on põhieesmärk mõlemast soost laps saada. Jube ju!
      Tõesti megatore kui samast soost lapsed väikese vanusevahega - nagu sa isegi ütlesid, siis bestikad kogu eluks. 😊

      Kustuta