neljapäev, 5. märts 2020

Foodpreppimisest, suhetest ja koostööst ning magusaisust

Kuu aega Bukarestis puhatud ja olengi tagasi Eestis. Saabusin ööl vastu teisipäeva ja kaks viimast päeva on suht sisseelamise ja toimetuste tähe all läinud. Teisipäev oli mu jaoks pigem kurb ja nõme päev. Väsimus, Martini igatsus ja sitt ilm tegid mu tuju nii kehvaks, et ma põhimõtteliselt lihtsalt ootasin õhtut, et saaks magama minna ja tuleks juba uus ning parem päev. Ei lähe need lahkumised mu jaoks aastatega kohe üldse mitte kergemaks ja ära ei harju ma nendega vist iial. Praegu on tunne nagu me nüüd vähemalt pool aastat üksteist ei näeks, aga nii hull asi ei ole - kui mitte varem siis juba kuu aja pärast on Martin Eestis. Nii dramaatiline ma lihtsalt praegu olengi, et kuu aega mitte koosolemist võrdub mu jaoks suure kurbuse ja nutuga. Süüdistan seda rasedusevärki.
Enne Bukarestist äratulekut tegelesin ma muuseas suuremat sorti foodpreppimisega. Ei, ma ei valmistunud maailmalõpuks ega koduseks karantiiniks vaid proovisin abikaasa elu järgnevateks nädalateks lihtsalt kergemaks teha. Ma muidugi unustasin meie sügavkülmast pilte teha, aga kujutage siis lihtsalt ette ühte VÄGA täis sügavkülma. 
Mu jaoks ei tähenda tervislik toit ainult juurikaid. Tervislik toit on mu jaoks toit, mille ma oma käekestega valmistanud olen ja tean, mis seal sees on. 😊 nii ilus ja värviline ju!
Mis ma siis valmis tegin või ostsin? Umbes 2kg kartulipelmeene, chili con carnet, kana-juurikawokki munanuudlitega, plovi, kuskussi juurikate ja kanaga, ravioolisarnast pastat, lasanjet, hakklihahautist juurviljadega ja äkki midagi veel..? Ilmselgelt ei teinud ma neid roogasid vaid üheks toidukorraks vaid valmistasin korraga ikka terve pajatäie ja jaotasin selle omakorda säilituskarpidesse, nii et igast toidust tuli umbes 3-4 toidukorda.
Kas ma arvan, et mu abikaasa on nii saamatu, et ta ise enda toitmisega hakkama ei saa? Üldse mitte. 😄 aga mulle meeldib süüa teha ja aega on mul samuti lademes käes, seega miks mitte Martini elu kergemaks teha, et tema oma tööle ja tulemustele keskenduda saaks. Ma olen seda ka varem öelnud, aga igasugune kooselu on minuarust nagu ettevõte - et asi toimiks peavad kõik osanikud oma panuse andma, vastasel korral on pankrot käes. Ma kõlan nagu vana ärihai (ise arvutan tegelt siiani näppude peal), aga kindlasti saate mu ideest aru. Tema hoolitseb minu eest nii nagu saab (ehk hoiab mind nagu essu pilpa peal 😄) ja mina tema eest nii nagu oskan. Koostöö!
Muudel teemadel jätkates, siis te ei kujuta ette milline magusaisu mul viimasel ajal on! Ma põhimõtteliselt võiks koogist ja jäätisest elada. Algas asi sellega, et mul tekkis vastupandamatu isu leivasupi järele ja kindlasti tahtsin ma seda just vahukoorega süüa. Siis oli mu lemmikuks marjamüsli jogurtiga. Praegu on järjekord jäätise ja puuviljade juures. Eile näiteks oli mu empsi sünnipäev, kus ma proovisin kolme kooki (tõesti ainult proovisin) ja kojujõudes sõin veel jäätist ja apelsini otsa. Laupäeval tähistame sünnipäeva veel ja pidin selleks puhuks kringli tellima. Valisin muidugi Cafe Boulevardi oma, sest mu arust on seal parimad kringlid ja praegu ei jaksa ma selle paganama kringli pärast laupäeva ära oodata. Täitsa haige noh, palun kutsuge mind keegi korrale.
22.02 ehk 24 nädalat beebit. ❤️ Sel pühapäeval saab juba 6 kuud täis! Appi!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar