reede, 13. märts 2020

Koduarest ja optimism

Pikemaajalised lugejad on ehk märganud, et mina olen üks neist kes negatiivsetest asjadest väga kirjutada ei taha. Ega praegugi ei taha, aga no saate isegi ju aru, et mõnda teemat vältida ei anna. 
Ma olen seda meelt, et viirusepuhangust saame me kenasti jagu kui kõik inimesed endale aru annavad, et pigem praegu ennast teistest mõneks ajaks eraldada kui hiljem kahetseda. Ma tahan loota, et ka teised mõtlevad samamoodi ja paari-kolme nädala pärast hakkavad asjad jälle vaikselt tavapärasesse (ja viirusevabasse) rütmi tagasi loksuma. 
A teate mis mind ärritab? Inimeste rumalus. Kes ei oleks praeguseks näinud videoid ja pilte tühjaksostetud poodidest.. nagu kõik said järsku mingi maailmalõpu memo ja ma jäin sellest ilma või? Juudas! Kui ma selle kõige rahunedes kusagilt loen kui palju toitu lõpuks prügikastis lõpetas, vot siis ma lähen päriselt närvi.

Hingan nüüd paar korda sisse ja välja ja läheme edasi. 😄

Minu teises koduriigis Rumeenias on praeguseks hetkeks (13.03.20, kell 15:30) kinnitatud 73 haigusjuhtu, neist 25 Bukarestis. Ma ausalt olen isegi üllatunud, et need numbrid nii väikesed on - arvestades, et terves riigis elab ligi 20 miljonit inimest. Muidugi on alati kahtlus, et numbrid pole tõesed või ei lähe kõik nakatunud lihtsalt arsti juurde.
Eile mängis Martin tühja saali ees oma märtsikuu viimase mängu ning tänasest istub temagi kodus. Piirangud kehtivad seal juba esmaspäevast saati ning kui asja pole, siis tuleb toas püsida. Kas ma olen tema pärast mures? Muidugi. Rumeenia meditsiinisüsteem pole seesama mis meil siin Eestis ning kui abi peakski vaja minema võivad asjad keeruliseks osutuda. Sellel ma aga pikemalt peatuma ei hakka, sest olen kindel, et kõik on ja jääbki hästi. Ainult positiivsed mõtted, eks!
Vähemalt on meil mõlemal hea internetiühendus ning millal iganes tuju peaks tulema, saame me alati facetime'ida ja üksteist lõbustada. 😊

Teate, kes ma praegu olen? Ma olen vot see kass:

Meil on sellised suured tänavapoolsed aknad, nii et ülevaade on hea. No ja kuna ma tänasest ennast ise koduaresti panin siis on aega jälgida, kes kuhu liigub ja mida teeb. Hea vaade on mul ka meie maja prügimajale ja juba olen ma enda vaatluse käigus täheldanud, et inimesed kes prügiluuki avavad, panevad pärast selle luugi katsumist käed lihtsalt taskusse. Nagu.. enne sind on seda luuki ühes tunnis näppinud juba mingi seitse inimest - selleks see käte puhastusvahend ju mõeldud ongi, et seda kasutada kui sa puutud kokku pindadega, mida ka teised katsunud on. Varsti teen akna lahti ja hakkan inimestele antiseptikut kätele laskma, olgu lahked. 😄
Tegelt mõtlesin ma, et kuna ma nüüd rahulikult kodus püsin, siis võiks siin igasuguste asjadega aega viita. Näiteks võiks ma Netflixist seda "Love is Blindi" vaatama hakata, millest kõik räägivad. Ja 90-days'il hakkas just TLC pealt uus hooaeg ning viimast osa ma veel näinud ei olegi.. põhjalikku koristust ei ole ma Bukarestist tagasitulekust saati teinud ja pesukorvis on vist mitu komplekti voodipesusid ootamas. Pojakese asju saan samuti läbi pesema hakata ja enda riidekapiski tuleks väike rotatsioon teha. Teate ju küll, et need asjad, mida ma möödunud nädalal kandsin mulle enam uuel nädalal selga ei mahu. 😄 
Siis võiks ma lõpuks ometi pulmapildid läbi sorteerida ja fotoraamatute tellimuse sisse anda. Ainult ligi kaks aastat ja koduarest pidid toimuma, et mul siin asjad liikuma hakkaks. 😄 
Kappe ja sahtleid võiksin ma samuti sorteerima hakata, sest olen kindel, et saaksin oma asju süsteemsemalt paigutada kui nad praegu on. Või noh.. osad asjad on meil kolimisest saati kastides ja ma pole neid tegelikult lahti pakkinudki. Seega tegemist mul jagub. Muuseas - ma alati ütlen, et mul ei ole kunagi igav. Pigem on igavus laiskus kui ma mitte midagi teha ei viitsi ja siis on palju kergem laiskust igavuse kaela ajada. 

Kuigi ma vahel veidi mingisuguste ulmeasjade üle kiunun, siis sellele vaatamata pean ma ennast alati positiivseks ja optimistlikuks inimeseks. Jube lihtne näide, aga kui keegi soovib mulle näiteks jooki juurde ja valada, aga mu klaas veel tühi pole, siis vastan ma alati, et mul veel pool alles. Ausalt, ma ei ütle seda teadlikult, aga kunagi ammu keegi mainis, et ma iga kord nii vastan. Mulle nii meeldib see enda juures, päriselt ka! 😊

4 kommentaari:

  1. Anonüümne13/3/20

    Love is blind on väga hea vaatamine. :D Mõned osalejad ajavad seal küll täiega närvi, aga osad on üli armsad, kes siiani koos.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii, kaks episoodi olen ära vaadanud ja ma nagu ootan seda aega millal ma juba oleks sellest sarjast nii sees, et ei suudaks enam vaatamist lõpetada. Kas ta lähebki veits aeglaselt käima või on asi minus? 😄

      Kustuta
    2. Anonüümne15/3/20

      Jah, läheb aeglaselt käima ja ongi päris aeglane terve aja. :D Aga vahepeal paar kiiremat draama osa ka ikka.

      Kustuta
    3. Okei. No eks osad lemmikud ja mitte nii lemmikud on mul juba kolme osa põhjal tekkinud kindlasti ja vaatamist enam pooleli ka ei jäta. 😊

      Kustuta