Päevakorrapunktid (kolmas isolatsioonipäeviku sissekanne)

Äkki on aeg käbedalt endale uus domeen osta ja see blogi siin "elu Viimsiks" ümbernimetada? Selles mõttes, et Bukarestis ma ju hetkel ei ole ja heal juhul olen ma seal uuesti alles poole aasta pärast. Ma ausalt mõtlen, et neil kes siia lehele esmakordselt satuvad võib paras segadus olla, et mis kuradi elu Bukarestis, ise kükitab Eestis, paneb oma tuhande tükiga puslet kokku ja kasvatab vatsa. 😄 uutele nägudele teadmiseks - ma muidu ikka elangi peamiselt Bukarestis, aga kuna ma oma esiklapsukest ootan siis praegu olen ma pikemalt kodumaal. Pidasin vajalikuks seda üle korrata, sest mulle tundub, et seoses koduse isolatsiooniga on inimestel aega rohkem blogisid avastada ja seda kinnitavad ka lugejanumbrid.

Nii, see teema ära räägitud, liigume oluliste päevakorrapunktidega edasi.

- Viimase nädala jooksul on mulle kaks uudist siirast rõõmu teinud. Üks oli see, et ühes  akvaariumis lasti pingviinid mööda maja tuiama, sest külastajaid ju nii kui nii polnud ja see uudis tegi mu väikese südame nii rõõmsaks! Esiteks on pingviinid mu suured lemmikud ja teiseks süüdistan üldsegi neid rasedahormoone, et see mulle nõnda hinge läks.

Teine tore uudis oli see, et kuna inimesed karantiinis on siis tungisid elevandid Hiinas kohalikku istandusse, panid 30 liitrit veini londivahele ja keerasid põõsasse magama. Nad vist ei saanud seda memo, et ei tee praegu mingisuguseid istumisi. Nii naljakas mu arust!

- Ma ikka käin siin iga päev natuke jalutamas ja üleeile oli esimest korda mul selline tunne, et issand, ma ei jaksa! Ikka teosammul venisin ma siiski oma teekonna läbi, aga seda 2,5 kilomeetri pikkust ringi tegin ma tund aega, seda ma teile ütlen. No oligi siuke tunne, et kõht veab mind maapoole ja siia ma jään. Eks ma samas pean hakkama tasapisi harjuma, et seitsmes kuu rasedust on kohe varsti käes ja ega siis olemine ei jäägi nii kergeks nagu ta seni olnud on. 

Samas käisin ma eile lausa kaks tundi jalutamas ja tegin oma 13 000 sammu, nii et polnud teist nägugi. Ei ole need päevad ikka vennad.

- Mu viimase nädala hobi? Kolan sotsiaalmeedias ja teen igasuguste internetipoodide sooduskoodidest screenshotte, et ma neid ära ei unustaks ja neid ikka kasutaks ka. Seni pole veel ühtegi asja tellinud ja nüüd peab endale üldse meelde tuletama, et ma oma ostud enne ära teeks kui need koodid kehtetuks muutuvad. Ma olen ikka nii pikaldane vahel. Endale midagi tellida ei plaani, aga kuna pojale nii kui nii asju vaja on siis oleks õige aeg need tellimused praegu ära teha. Näiteks Scandikidsis on hetkel koodiga "kevadscandikidsis" -25% allahindlus ja Najelli sleepcarrieri (mida ma nii ehk naa osta plaanin) pealt hoiaks juba korralikud eurod kokku.

Edit: midagi ma nüüdseks ikkagi ostsin. Lindexis on beebiasjadele -25% allahindlus, nii et beebikas sai endale mõned tuduriided.

- Ma olen aru saanud, et igal esmarasedal on selliseid avastusmomente, et ossa, miks keegi mulle sellest või sellest asjast enne ei rääkinud? Mu jaoks on üks selliseid avastusi see, et beebil on oskus sind seestpoolt jalaga tagumikku lüüa. Väga kummaline tunne mu arust. Ja mitte ainult tagumikku.. lihtsalt istub seal nagu kubjas ja klohmib mind seespidiselt.

- Pulmapiltidest tehtud fotoraamatu sain ma viimaks valmis, juhhuu ja valleraa! Aga mul on uus mure. Lisaks fotoraamatule tahan ma lasta teha ühe suure fotolõuendi minu ja Martini pildiga ning otseloomulikult ei suuda ma seda õiget pilti välja valida (tean ainult seda, et see pilt peab olema horisontaalne ja neutraalsetes või sinakates toonides)! Kuna mul selle postituse juurde mingisugust sellenädalast pilti nii kui nii panna ei ole siis näitan teile hoopis mõnda varianti, mille vahel ma hetkel valimas olen.

Vot sellised mu favoriidid hetkel ongi. Onju raske valida! Kõigi fotode autoriks on Maris Sits ning tema koduleht on nähtav SIIT. 

Praeguseks aga kõik! Tehke nädalavahetusele kohaselt pannkooke ja minge jalutama - aga muidugi mitte karjakaupa!