pühapäev, 12. aprill 2020

Kodune munapüha

Ilusaid kevadpühi sellele, kesiganes siia lehele sattunud on! 

Kes veel ei teadnud, siis uue alguse sümboliks on muna. Seega koksige, värvige ja sööge täna ohtralt mune, sest siis tuleb ilus ja uus algus ning kõik hakkab ainult ülesmäge minema. Mina igatahes usun, et nii ongi. 😊
Mul jääb alati munapüha ajal nii palju värvitud mune alles, sest no palju sa neid niisama ikka alla kugistada jaksad. Igatahes teen ma need keedumunad munavõiks, sest seda sobib alati süüa. Siit minu klassikaline hommikusöögipilt:
Veits oleks nagu vabariigi aastapäev hoopis selle kiluleivaga. 😄aga maitses ülihästi muidugi! Ja nagu ma juba rääkinud olen siis apelsinid on sel aastal eriti head. Ausalt, ostke ja te ei kahetse!
Minu kodu näeb sel aastal munapüharüüs vot selline välja:
Ideed pärit @lutteranna ja @homeinestonia Instagramist
Misiganes püha parajasti käes on siis vastavas meeleolus on ka minu kodu. Mulle lihtsalt meeldib dekoreerida ja tähistada. Aina rohkem hakkavad ka igasugused DIY-projektid meeldima. Ja ma usun, et emaks saamisega seoses hakkan ma igasugusele tilulilule veel rohkem rõhku panema. Sorry not sorry!
Homme peaks mu H&M-i pakk tulema ja siis saan ma põhimõtteliselt poja voodi valmis panna. Ostsin Eestisse talle Chicco next to me vooditasku, sest see tundus selline mugav lahendus. Bukarestis ootab teda aga Ikeast ostetud Gulliveri võrevoodi. Võib-olla boikoteerib ta mõlemat voodit nii nagu jaksab, aga vähemalt on olemas kui härra soovima peaks. 
Eilne päev oli mu jaoks täielik rist ja viletsus. Harva on selliseid päevi kui ma tõesti mitte midagi teha ei viitsi ja eile oli just üks sellistest päevadest. Ma ei tahtnud jalutama minna, ma ei tahtnud kodus midagi teha, ma tahtsin lihtsalt lamada ja ma tahtsin juba uut päeva. Lõpuks sain ikka suure surmaga riidesse ja vedasin ennast jalutama. Oma ringi lõpetuseks olin juba hoo nii üles saanud, et tuju oli hulga parem ja enesetunne hea. Seega vahel lihtsalt tuleb ennast sundida, sest lõpptulemus on seda väärt. 
Ma viimased kuu aega ei ole enam öösel korralikult maganud. Iga kord kui külge keerata tahan ärkan ma hetkeks üles. Ja ärkan ma palju, sest see puus mis parasjagu vastu voodit on, hakkab üsna kiirelt valutama. Arusaadav ka, sest kogu raskus vajub ju tema peale. Veits hirmutab, et mis edasi saab, sest beebi ju aina kosub ja mul on veel tubli kaks kuud minna. Samas ehk ei olegi nii hullu ja äkki on see lihtsalt mu keha ettevalmistus selleks, et peale beebi sündi ma enam kaheksa tundi jutti magada ei saa. 😄

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar