kolmapäev, 6. mai 2020

Minu viimane mitte-emadepäev

Väikestes asjades võib ikka nii palju rõõmu leida. Mõni aeg tagasi ma kirusin siin, et paganama lagled lasid mu akna suure kaarega täis. Ise pole ma seda akent puhastada saanud. Kujutage ette siis mitu tirelit ma viskasin kui eile majahalduri kirja lugesin, mis ütles, et tänasest on meie majal akende pesu!? Tirelid olid muidugi sellised, et neid peabki ainult ette kujutama, päriselt ei visanud ma ühtegi. 😄ma räägin, väikesed rõõmud!

Käisin enne jalutamas ja oi kui mõnus oli! Keegi niitis kusagil muru, võililled õitsesid ja mere ääres oli nii soe. Ükspäev muuseas jalutasin mööda rannaäärt nii kaugele kui sai ja pöörasin siis otsa ringi, et kodupoole tagasi kõmpida. Tagasitee oli kordades raskem! Kõht hakkas mu tempot aina aeglasemaks tõmbama ja vahepeal pidin lausa kivile istuma ning hinge tõmbama nagu üks väike ümmargune padakonn. Pärast vaatasin äpist, et jalutasin seda viit kilomeetrit (koos puhkepausiga) poolteist tundi! Täielik tigu.
Üldsegi olen ma viimastel päevadel rohkem väsinud ja vajan ka rohkem unetunde (praegu ka muideks haigutan). Mingi kaheksanda kuu värk? Issand jumal, kaheksas kuu! Mul on siuke tunne, et ma nagu alles oleks testil kahte triipu näinud ja nüüd juba kaheksas kuu? Mis see elu hakkabki nüüd nii kiires tempos minema või? Hjeelp, ma kardan!
Esmaspäeval on mul lõpuks ultraheli ja ehk kuulen ma arstilt ka infot selle kohta kui suur mu poju juba on. Ma nagu ise ei usu, et ta mingi hiiglaps oleks, sest vats mul ülemäära suur ei ole ja kaalu on vist ka juures kusagil kümne kilo kanti. Samas.. kas see loeb üldse midagi või on seal mingit seost? Äkki see kümme kilo ongi puhtalt laps? 😄vot siiiiis oleks ma küll plindris kuidas seda masuurikat sealt välja meelitada. 😄
Kui kellelegi silma hakkab miks üks avatud tab "padakonn" ütleb siis selleks, et ma tahtsin teada kas sellist konna päriselt ka olemas on või on see jälle mu ettekujutuse vili. 😄ma kusjuures väga tihti guueldan erinevaid sõnu, sest ei saa aru kas need on päris sõnad või mu "oma keel".
Kust teie arvates linna parimat kringlit saab? Ma millalgi talvel katsetasin erinevaid ja guugeldasin ja otsisin ning minu isiklikuks lemmikuks sai Cafe Boulevardi šokolaadikringel. Appiii kui hea! Tegingi eile nädalavahetuseks tellimuse ära, sest meie traditsioon sugulastega on emadepäeval vanaema juures kokku saada ja tähistada. Meid on kokku muidu lausa kolmkümmend kolm inimest (paljud muidugi tulla ei saa, sest elavad kaugel ja ühtlasi it's corona time). Seekord tuleb asja mõistusega võtta ja, et me seal pead-jalad koos ei istuks mingisuguseid alternatiive leida. Õnneks sai meil just terrass valmis ja nii saabki õue kolida ning igaühe oma aianurka istuma panna. Menüü on igatahes paigas ja ülesanded ära jaotatud. Lastele uus liivakast ehitatud ja programm välja mõeldud. Emadepäev võib tulla! 
Täitsa naljakas mõelda, et seekordne emadepäev on minu viimane emadepäev kui ma ise veel ema ei ole. Kas ma järgmisel aastal tunnen ennast kuidagi teisiti ka? Äkki olen lihtsalt nii väsinud, et mul on täitsa poogen mis päev parasjagu on, laske ainult inimesel magada. 😄

Lähen nüüd viskan ühe Rennie hinge alla, sest mul on jälle kõrvetised platsis. Enam pole vahet kas ma olen kurguni täis või on söömisest tunde möödas, ikka kõrvetab. Siuke tunne, et mu sisemus on umbes selline, et keel lõppeb ja magu algab. Rõve, ma tean. 😄

4 kommentaari:

  1. Anonüümne6/5/20

    Ma olen rasedustega juurde võtnud ca 11-15 kg. Kolmandaga oli kõht väike ja kahtlustati pisikest last, kaalutõus oli 11 kg. Ultraheli näitas 3,5 kg ehk oleks olnud kolmest kõige väiksem beebi. Viis päeva hiljem sündis 4,3 kg beebi ��

    Kõige...ee.. traumaatilisem sünnitus oli minu jaoks esimene (laps 3,6 kg) ja kõige kergemad 4,2 ja 4,3 kg lapse sünnitamised. Esimesega ei saanud kaks nädalat normaalselt istuda ega astuda, teistega kepsutasin kohe ringi ��

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii palju kui ma loen-kuulen, siis tundub see lapse suuruse ennustamine ikka suht kohvipaksu pealt panek. 😄 mind nii huvitab kas mulle esmaspäeval midagi öeldakse ja kui öeldakse siis kui täppi see hiljem läheb.

      Eks see esimene sünnitus on jah selline pea ees tundmatusse vette, valmistu palju tahad. 😊

      Kustuta
  2. Anonüümne7/5/20

    Jaa, aeg kihutab nüüdsest teisiti. Aga ma mäletan ka seda aega kui ma Bukarestis teo moodi tund aega ümber kvartali roomasin ja iga nurga peal istusin �� Juba varsti on abirattad juures ja tempo hoopis teine!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii hea, et ma ainus teomamma ei ole. 😄

      Kustuta