pühapäev, 26. juuli 2020

Bukaresti-elu update

Tere-tere, üle pika aja! Mõtlesin siin ükspäev, et vist esimest korda elus on päriselt nii, et ma ei oota enam öid, et magada saaks, sest päevad on nii toredad ja ilusad ning ärkvel olla on palju parem kui magada. Väga cheesy lause sai, aga ega ma seda kuidagi sapisemaks ka tegema ei hakka. 😄eks need ööd on pigem sellised pausidega uinakud, aga ei midagi sellist millele hammas peale ei hakka. Ja päevane aeg on tihtipeale hoopistükkis raskem, aga seda pigem vähem kui rohkem. Mõnus on see eluke beebiga.
Midagi põrutavat ma näinud ega teinud ei ole, võtan rahulikult ja tiksun siin vaikses rütmis. Tahaks öelda, et olen siin jubedalt raamatuid lugenud või ma ei tea mis enesearendamisega tegelenud, aga ei - pigem ikka see nädalavahetuste "Meeleheitel koduperenaiste" maraton ja Kroonika. 😄muideks, viimases Kroonikas Ülle Lichtfeldti seeria, no vau! Ma annaks oma elust mõned head aastad ära, et viiekümbiselt siuke relv välja näha! Kõige lähedasem mis ma viimasel ajal mõnele trennile olen on jalutamas käimine, aina kosuva titekese solgutamine ja sellel nädalal ostetud võimlemispallil hüppamine. Peale ühte väga nutust päeva ostsin ma selle saadana palli ära ja pojale paistab see nii meeldivat, et näiteks täna olime juba kell pool seitse hommikul seal ennast väsitamas. 😄ma ausalt ei tea on see pall õnn või õnnetus, aga kasutust ta igatahes leiab.
See pole võimlemispall, see on heinapall. Huuks seda ei näinudki, magas jälle kõik maha. 
Mu meelas poisu. Seljas on tal muuseas see body, mis ma Martinile siis kinkisin kui talle teatasin, et me beebi saame. 😊
Kui minul siin uudiseid pole siis näiteks Martin kolis kogu meie elamise Bukarestis meie uude korterisse. Elame nüüd uuemas ja suuremas korteris, mille juurde ka park kuulub. Pargi-mänguväljaku olemasolu oli muuseas üks põhilisi punkte mida me uude kodu juurde tahtsime. Elu lapsega eks, temaga juba lihtsalt majade vahel keset kivilinna jalutada ei viitsiks. Teiseks oluliseks punktiks oli lifti olemasolu ning ka see on majas olemas. Martini äraolles oleks ma muidu ikka puhta plindris olnud. Lisaks saime veel mõnusa rõdu, parkimiskoha ja tõkkepuuga parkla - ühesõnaga rohkem kui meie nõudmised olid. Korteris elasid enne muuseas meie prantsuse sõbrad, aga kuna nemad sellest hooajast alates tagasi koju pöördusid, saime meie nende korteri üle võtta. 
Mis puutub minu ja poja Bukaresti tagasipöördumises siis see väike reisuke on plaanis ette võtta juba paari nädala pärast kui kõik meie plaanide järgi laabuma peaks. Ma lihtsalt ei jaksa ära oodata, et juba kõik kolmekesi koos olla saaks! Poju kasvab ja areneb nii kiirelt, et iga kord kui midagi uut ära õpib siis tunnen ma meeletut rõõmu ning pisut kurbust, et Martin nendest esimestest kordadest ilma jäänud on. Õnneks aga muutub see peagi. 😊
Mu pärast võiks ta absoluutselt kõik uned niimoodi magada, vot nii armas on see!
Ma siiani ei mõista kuidas me nii armsa inimese endale päriseks saime!? Iga hommik algab kilgete ja naeruga - isegi siis kui see hommik mõnel päeval juba nii pool viis algab. 😄mu väike nööp just ärkaski, lähen temaga nüüd mõnnama, baii!

4 kommentaari:

  1. Anonüümne26/7/20

    Kahel pildil (2 ja 3) on tal täpselt selline poos nagu demonstreeriks oma muskleid :) Armas!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See poos paistab talle tõesti meeldivat 😜

      Kustuta
  2. Muide varsti jälle piirid kinni, koroona teine laine tõuseb. Vaata mis Tartus toimub, haiglad juba lukus jälle..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Piirid kinni ja piirikontroll on siiski kaks erinevat asja. Aitäh muretsemast, oleme kenasti Bukarestis kohal! :)

      Kustuta