reede, 25. september 2020

Ei raiska toitu!

Mul oli praegu valida - kas tulla siia kiirelt kirjutama või hakata puhast pesu kappi panema ja ilma pikemalt mõtlemata valisin ma esimese. No ma olen oma kahe viimase postitusega juba nii järjel, et jube kahju oleks jälle paus sisse jätta. 

Lugesin uudistest, et 29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Jumalast minu teema! Mitte selles mõttes, et mul ses suhtes abi vaja oleks, vastupidi, ma tunnen, et võiks teisi harida. 😄Just selles toidu äraviskamise osas siis. Ma reaalselt ei viska peaaegu mitte midagi ära! "Peaaegu" pean ma ütlema sellepärast, et eks neid apsakaid juhtub vahel ikka - näiteks umbes kuu aega tagasi tegin ma korraga lahti kaks pakki mozzarellapalle (mõlemas pakis üks suur pall), aga kasutasin ainult ühe palli ära. Teise panin säilituskarpi ja unustasin kahjuks selle karbi liiga kauaks külmkappi. Kui ma ta lõpuks avastasin ja lahti tegin tuli sealt nii paha lõhn, et pane või ketti. Kes oleks osanud arvata, et üks süütu mozzarellapall niimoodi haiseda oskab! No räme kuri olin igatahes enda peale, et niimoodi raiskasin.

Toidu mitte raiskamine algab muidugi sellest, et poes käime me nädalamenüü alusel. Ma ei pane kindlalt kirja, mida me mis päeval sööme, aga teen valmis mingisuguse kava mida järgneval nädalal valmistada. Mul on telefonis üks selline lollikindel nimekiri, kus meie pere lemmiksöögid kirjas on - kui ideid vaja on, siis lappan seda ja vaatan, mida tahaks või mida ammu valmistanud pole. Lisaks salvestan ma endale Bloglovini äppi igasuguseid retsepte, mida katsetada tahan, nii häid ideid saab nii. 😊

Eks igas kodus ole nii, et teed mingi pajatäie süüa ja lõpuks jääb umbes üks väike ports üle. Nende väikeste portsudega teen ma nii, et variant üks - läheb säilituskarpi ja otseteed sügavkülma, sest vahel üksi kodus olles on megahea kui toit kohe niimoodi võtta on, ainult soojendamise vaev. Variant kaks aga tähendab seda, et kogun nädala peale kõik sellised jäägid kokku ja näiteks pühapäev ongi selline päev, kus päeva peale kõik ära hävitada tuleb. Süüa tegema ei pea ja saab uuel nädalal n-ö puhtalt lehelt alustada. 

Ma tean, et on inimesi, kelle jaoks pakendil märgitud säilimiskuupäev on A ja O. Mina kindlasti see inimene ei ole. 😄 lähtun ikka lõhnast ja maitsest. Lõhna-maitse test nõuab tihtipeale veidi eneseohverdust nagu te ülaltpoolt seda ketti panemise osa lugeda võisite 😄õnneks on mul suht tugev närv selle koha pealt - ma ikkagi lasteaias töötanud ja rohkem kordi kui üles lugeda jõuan tuima näoga lapseokset koristanud. Meenus kohe üks eriliselt glämm olukord kui muusikatundi jalutasime - selleks ajaks kui rühmast saali jõudsime oli vist oma kolm last oksendama hakanud (kõigepealt hakkas üks ning see käivitas korraliku ahelreaktsiooni) ning koristaja, vaeseke, kes appi tuli, pidi hoopis ise vetsu poole punuma panema, sest ega seal midagi ilusat vaadata ei olnud. Võtsin siis mopi kätte ja tõmbasin platsi puhtaks. Elu!

Kaldusin heietama, aga tulles teema juurde tagasi siis kui kuupäeva ületanud toiduaine pahasti ei lõhna või imelikult ei maitse, kasutan ma ta ikkagi ära. Alles nädala alguses tegin augusti kuupäevaga keefirist pannkooke. Siiani elame! Muidugi pean ma ära märkima, et Rumeenia piimatoodetel on mu arust megapikad säilimiskuupäevad ja asjad lihtsalt ei lähegi vanaks. Selle säilimiskuupäeva-jutu võib kokku võtta minu vanaema sõnadega, et kui kuupäev on ületatud siis nad ongi paremad kui enne. 😄

Tahtsin siia postituse juurde mõnda pilti ka panna, aga mul nüüd ju telefonis ainult titepildid. Sorri! Ühe õnneks leidsin, mis ma eilsest lõunasöögist tegin. Vana hea ahjulõhe tilli ja sidruniga, kartulipuder, peedi-küüslaugusalat ja praemahladest kaste. Muideks, kui kartuliputru peaks üle jääma, siis SIIN on Olga imeline kartulipulkade retsept. Minu garantii, et teile meeldib!



Pean lippama, titt ärkas! Teie aga ärge raisake toitu!

9 kommentaari:

  1. Anonüümne26/9/20

    Nii tore, et sellel teemal kirjutad! Meil juhtub kahjuks veidi tihedamini, et peab miskit jälle ära viskama. Kas praemahladest kastme oled kuumutanud hapukoorega või kuidas seda teed? Ma ei oska üldsee kastmeid teha, aga tahaks osata.. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praemahlad väikesesse kastrulisse ja valan paki vahukoort peale. Lasen natuke paksemaks podiseda ja valmis ta ongi! Mina muuseas ka ei oska muidu. 😜

      Kustuta
  2. Kas on üldse võimalik, et kartuliputru jääb üle? Minu arust jääb seda alati puudu :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No see üks ports just, millest kirjutasin. 😄

      Kustuta
    2. Ja järgmine päev pidin oma sõnu sööma :D On võimalik, et kartuliputru jääb üle :D Õnneks täpselt nii palju, et sain järgmine päev lõunaks soendada

      Kustuta
    3. Väga hea, raisku ei lähe ikka midagi!

      Kustuta
  3. Nõustun Kristiga :D :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga lõhe bataadi-kartulipüreega (sweet potato), brokkoli ja valge kastmega on mu vaieldamatu lemmiksöök maailmas!

      Nõustun sellega, et toidu ära viskamine on kergelt ära hoitav!

      Kustuta
    2. Meil ka bataadipüree üks suur lemmikuid! Eriti meeldib sinna juurde teha kodujuustu-heeringasalatit, see magusam-soolane kombo sobib kuidagi eriti hästi.

      Kustuta