neljapäev, 1. aprill 2021

Pettumus

Olen teile ju oma antikehade testi tulemuse võlgu mida ma eelmisel nädalal tegemas käisin. Konkreetselt on siiani selline tunne nagu ma oleks koolilaps ja kontrolltöös halva hinde saanud. 😄 tulemus oli..trummipõrin..260. Nagu aru saada võib siis läksin ma veidi suurema numbri peale välja ja olen natuke nagu pettunud. Võite mürki võtta, et mõne nädala pärast lähen ma uuele katsele, nii ma seda asja ei jäta!

Mõtlesin juba, et nii igavast teemast nagu kellakeeramine ma küll kirjutama ei hakka, aga võta näpust, tite uni on ikka selline A ja O. 😄 Olime laupäeval terve päeva maakodus ja koju jõudsime päris õhtul. H läks tavalisest hiljem magama ja mina, naiivitar, lootsin, et magab järgmisel hommikul ma ei tea kui kaua.. tutkit! Ärkas hoopis vana kella järgi kell 6. Konkreetselt undas terve päeva nagu udupasun, isegi poes pistis kisama, mida ta muidu kunagi teinud ei ole. Ma ei tea mitu korda ma päeva jooksul hambaid kokku surusin, et rahulikuks jääda. No ikka väga mitu. Õhtuks oli ta väsinud nagu vana kott ja kui ta lõpuks magama jäi siis tegin ma midagi sellist, mida ma vist juba 1,5 aastat teinud ei olnud. Veinipudeli tegin lahti! Päris üksinda ma oma klaasikest siiski nahavahele ei pannud, tegime Martiniga facetime'i - ma seltskondlik "joodik" siiski. 😄 ei hakka tagasi ajama, väga maitses. Tegimegi juba abikaasaga nalja, et varsti hakkan Huuksi aina varem ööunne panema, et punni pealt maha keerata saaks. 

Läheme sel nädalavahetusel üle pika aja H-ga minu vanaema juurde maale öökülla. Mu vanaema iga jumalama kord küsib, et kas ikka ööseks ka jääme ja kui ma tavaliselt eitavalt vastan (sest titega omas kodus ikka kergem), siis seekord lähen küll tulede ja vilede saatel uksest sisse, viskan kogu meie padajanni nurka ja saan vanaemale meie össaks jäämisega rõõmu teha. Ta elab muidu üksi ja kuigi igal nädalal sugulastest keegi tal külas käib siis eks üksildaseks võib minna sellegipoolest. Lisaks on H ja vanaema üksteise suured fännid - vanaemale teeb H palju nalja ja H-le vanaema ka - ju mõtleb, et miks ta nii kortsus on. 😄 aga vanaema võibki kortsus olla, ta on siiski 88-aastane juba.

Ilusate ilmadega on maal lebo - tita kärusse ja jalutama. Või saan ta terrassile magama panna. No igatepidi mõnus maavärk. 😊 Tegelikult peangi ma poega harjutama hakkama, et ka mujal on okei ööbida, sest juba juunis läheme me Martiniga pulma ja Huuks peab oma vanaemaga ööseks koju jääma. Hakkama saavad nad kindlasti, lihtsalt tahaks, et pisarateta ja võimalikult kergelt. 

Huuksist rääkides. Need kauaoodatud ülemised hambad lõikusid! Aga nüüd said need hambad sellise hoo sisse, et enam ei saa pidama. Midagi ajab neid igemeid nii sügelema, et täna proovis H näiteks külmkappi hammustada. Teda ei saatnud suurem edu, sai hoopis haiget. Tegi natuke kisa ja läks uuele katsele, seekord oli juba targem - hammustas diivanit. Hiljem tuli vanaema külla ja ilmselgelt nägi H selles võimalust mida ei saanud kasutamata jätta. 😄 üritas näiteks ämma käekella hammustada. 

Muidu on Huuksil üks ese, ilma milleta ta enam üldse elada ei oska. Tema armas-kallis villane sokk. Eks talle seegi meeldib sellepärast, et vill sügab hästi igemeid. Ja nii ta siin pool päeva ringi roomabki, sokk suus. Koer või laps, ma ei tea. Sokk on talle muide nii kallis, et kui eelmisel nädalal vereproovi andma pidi, siis sokki hoidis kõvasti samalajal käes. Ju oli julgem nii.

Oeh, ma võikski siia igasuguseid suvalisi asju kirjutama jääda, aga tegelt on mul täna päris palju teha ja jokutamiseks aega pole. Sel nädalal arvatavasti ma rohkem siia ei jõua, aga uuel nädalal juba uutel teemadel.

Ilusaid kevadpühi!

H käis sõbrannal külas. Sõbranna tahtis täiega tundeid välja näidata ja muudkui käis, musitas-kallistas. H ei saanud hästi aru, mis toimub. Poisid - need ikka ei mõista!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar