neljapäev, 16. september 2021

Hea päev kohalikule majandusele

Me oleme kohe Huuksiga juba tervelt kuu aega Bukarestis olnud ja selle kuu aja jooksul olen ma temast eemal olnud äkki mingi kolm tundi. Tundsin tegelt juba tükk aega tagasi, et tahaks veidi oma aega, kasvõi mõneks tunniks. Eile olingi, käisin poodides tuulamas. Polnudki juba tükk aega käinud. 

Võtsin megarahulikult, jalutasin ringi, käisin kõigis oma vanades lemmikpoodides (pean siis kohalikke brände silmas), näppisin Sephoras uusi tooteid, proovisin asju - ilma, et kiirustama peaks või samalajal poisule peibutiseks kotist kamapalle suhu pistaks. 

Nii kui sügis saabub, hakkab mul sees mingi kripeldus - uut kampsunit vaja! Ausalt ka, igal aastal on nii. Eile ostsin ka uue muidugi. Ja uued madalad kingad. Veits kahtlesin küll nende osas, sest mul päris sellist stiili jalatseid pole (ma rohkem kets või konts inimene), aga ostsin siiski ära. Muidugi olid nad pool allahinnatud ka, nii et ega seal suurt mõtlemist polnud. Ja uue suure õlakoti ostsin veel ja ühe õhukese väga basic turtleneck pluusi. Mu vana õlakott oli kaheksa aastat vana ja oma elukesega nii kaugele jõudnud, et tema aeg sai otsa. Niigi pidas hästi vastu. Veel sain ma sellise igapäevase lõhna, näoseerumi ja uuesti ostsin otsasaanud peitekreemi. Ja kõige lõpuks käisin veel toidupoest läbi ja ostsin pudeli mulli ka. 😄tundus õige käik.

Hiljem tulid poisid mulle poodi järgi ja tulimegi koju ära. Neil oli kahekesi tore ja mul oli üksinda ka tore. Rumeenia majandusel oli ka tore. Kõik võitsid. 😊

Oeh, ma kohe üldse ei viitsi mõelda, et nädala pärast samal ajal oleme juba Huuksiga Eesti poole teel. Kahekesi! Lendamine on mu jaoks kuidagi nii tülikas protsess. Paki ja valmistu ja planeeri ja lennujaamas võtab kõik aega ja üks lend ja teine lend ja.. no tüütu. Praegu ei saa üldse aru mis varem ilma lapseta vinguda oli. Lihtsalt ole ja vaata filmi või midagi. 😄

Muidugi on meil Eestis ka tore, sest H pole nüüdseks mitu nädalat oma vanaemasid ja teisi lähedasi näinud (ja kassi!) ning tuleb nemadki üle vaadata. Mul siiani eelmise aasta tagasiminekust trauma kui H kõiki meeletult võõrastama hakkas ja just selle vältimiseks me ka pikemaks ajaks Bukaresti ei jää. Proovime pigem sellist kuu siin-kuu seal taktikat. 

Kasutan nüüd H uneaega ära ja teen muud kasulikku. Järgmise korrani!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar