Esmaspäev, 22. november 2021

Mini-loomaaed ja nädalavahetus

Mini-loomaaias nädalavahetusel käidud ja nagu arvata oli siis meeldisid Huuksile nii loomad kui ka inimesed. Võtsin ettenägelikult loomadele porgandeid ja sellerit kaasa. Selleri osas veits kahtlesin, aga mõtlesin, et no ju  ikka kaubaks läheb. Aga ei läinud! Lambad hakkasid konkreetselt taganema kui ma oma sellerivarrega lähenesin. Ju oli juba loomade seas jutt lahti läinud, et yo, olge ettevaatlikud, näeb välja nagu midagi head, aga tegeeelt  ei ole. 

Ma siin talveparkas, H lihtsalt sooja jope ja termopükstega.. samas olid osad lapsed paljajalu batuudil. Näitas nagu oleks 19 kraadi olnud, aga mina seda küll ei usu, nii palju küll olla ei saanud.

See enne lõunaund kusagil käimine on ikka väga risky värk. Loomaaiast tulimegi niimoodi  tagasi, et mina pidin tagaistmel Huuksi lõbustama, et see enne kodu magama ei jääks. Ja ma ei kannata absoluutselt tagaistmel olla, jube kiirelt hakkab paha. Muidugi asus see loomaaed teiselpool linna ja see ca 40 minutit pidur-gaas-pidur-gaas ajas mul  korralikult südame läikima. Võeh. Aga vähemalt püsis poeg koduni ärkvel. Positiivse poole pealt jäi üks  vene pood tagasitulles teele ja nüüd on meil kodus maailma parimat sefiiri, tatrahelbeid, kartulipelmeene ja präänikuid. Eestis ei söö ma peaaegu kunagi präänikuid, siin aga andke ainult kätte. Tatrahelvesteta jääb elu  põhimõtteliselt üldse katki, seega vedas, et neid saada oli. Meie pere sööb peaaegu igal hommikul putru ja tatrahelbepuder singi, või ja hapukoorega on täiesti  fenomenaalne asi - kes veel proovinud ei ole siis olete te paljust ilma jäänud. 😊

Mu igalõunane kohvi ja magusarutiin going strong.

Üks asi meenus. Meie kodu mehed said minult meestepäeva puhul väikesed kingitused - H sai näiteks vormitava vannivahu. Mõtlesin, et kindlalt on ta sellest hästi sillas, sest no vann ju meeldib ja vesi meeldib ja igasugused plätserdamise asjad meeldivad ka. Tegin selle vannivahu siis laupäeval esimest korda lahti ja.. Huuks kartis seda. 🙃 pidingi selle ära viima, kohe niimoodi kartis. Mängis vannis hoopis kakskümmend minutit tühja pudeliga, rõõmu kui palju. Seda ei kartnud. 

Oleme viimasel ajal jälle Netflixi lainel olnud. Tavaliselt uinub poisu umbes poole üheksa ajal õhtul, mis tähendab, et jääb piisavalt aega ka iseendale. Vaatame hetkel Money Heisti viimast hooaega, mis meil pikalt pausil oli. Olenemata pausist on ikka põnev, uskumatu eks!

Pühapäev oli täitsa tavaline päev, enne kella kümmet hommikul olime juba poes, tegime suurema toidušopingu. Hiljem läks Martin tööle (just rääkisime sellest temaga ja ma ütlesin, et mul siiani on vahel dilemma kas öelda "läks trenni" või "läks tööle".. trenn oleks justkui vabatahtlik, aga kuna trenn ongi töö mille eest sa palka saad siis pigem ju ikka "läks tööle") ja mina küpsetasin banaanikeeksi. 

Homsest oleme poisuga mõned päevad kahekesi, abikaasa sõidab mängule. Vana hea pre-covid rutiin on tagasi! Poisuga kahekesi Bukarestis olles on kindlasti kordades raskem kui temaga kahekesi Eestis olla. Eestis on nii, et kui igav peaks hakkama või tuleb lihtsalt vahelduseisu siis pakime aga end autosse ja sõidame kellelegi külla või organiseerime midagi. Siin aga tuleb sada prossa oma jõududega hakkama saada. Õnneks on mul kappi varutud kineetilist liiva (tema jaoks uus asi), näpuvärve ja pintsleid ning muud padajanni. Ilm peaks ka endiselt mõnus olema ja saame vähemalt õues ringi tuiata. Ja no kui väga hulluks läheb siis on multikad ju alati abiks. 🙃 Mainin selgituseks, et ma ekraanivastane ei ole, aga ekraani ees veedetud aega piiran küll ja telekas meil päevad läbi taustaks ei käi. Mida vähem ta multikaid näeb, seda rohkem on ta neist huvitatud siis kui mul endal tõesti on vaja midagi kiirelt ära teha. 

Praegu aga löön selle postituse lukku ja sirvin veidi musta reede soodukaid. Kaugel need jõulud enam on. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar