teisipäev, 18. veebruar 2020

Hoiatus: beebiasjade teemaline postitus

Ma üritan beebiasjade ostmisega ülirahulikult võtta ja endale antud lubadusest kinni pidada, et minust ei saa seda ema, kes iga vähegi armsama (aga võib-olla mitte kõige praktilisema) eseme juures heldib ja endale kinnitama hakkab kuiii väga mul ikka antud asja tegelt vaja on. A no see ei ole ju üldse nii kerge kui teoorias tundub. 😄
Seni ma murdunud ei ole ja mingeid emotsioonioste minuga "kogemata" poest kaasa tulnud samuti ei ole, aga neid hetki on ette tulnud küll kui ma mõnda asja nähes olen vaikselt hakanud ennast veenma, et "oota tegelt ma ju nii kui niiii peaksin talle millalgi midagi taolist ostma ja see siin on nii armas..". Näiteks olen ma nii arvanud beebide moonbootse nähes kui ka ühtesid Nike ketse nähes (samasuguseid kui Martinil juba olemas on) kui ka Jordani body näppides. Ei julge enam poodi minnagi, jumal teab millal see murdepunkt saabub!
Siiani olen ma riideid valides proovinud lähtuda sellest, et midagi ülepea tõmmatavat ma väga tema esimesteks elukuudeks osta tahtnud ei ole. Nagu mulle antakse haiglast üks väike inimene kaasa ja siis ma peaksin midagi üle tema väikese pea udjama? Ei, tänan. 😄 See laps kannab trukkide, nööpide ja lukkudega esemeid kuni ta umbes kooli minema hakkab. Võtke palun seda siiski liialdusena, aga fakt on, et praeguseks on tal ülepea tõmmatavaid asju ainult kaks tükki - üks neist on body, mis ma Martinile beebiuudist teatades kinkisin ja teine on üks väike särk, mida ta saab loodetavasti kanda siis kui ta juba paar kuud kasvanud on. Ega selle kasvu osas ei tea samas, pärast sünnib kohe nii suurena, et kõik riided on silmapilkselt väikesed ja paneb kohe omal jalal koolipoole ajama. 😄
Meie poja üks kahest ülepea tõmmatavast asjast. Jep, meist saavad sada prossa need vanemad kes oma last endaga sarnaselt riietama hakkavad, kiitke või laitke, aga nii on. 😄
Üldsegi ma juba tahan teada kui suurena ta sünnib! Kui palju mõjutab vanemate pikkus meie lapse pikkust? Mõlemad me oleme keskmisest pikemad - mina 167cm ja Martin ligemale kaks meetrit pikk. On seal üldse mingisugust korrapära või sünnivad need lapsed nii nagu juhtub? Öelge sõna sekka, mind jubedalt huvitab. Me Martiniga arutame sel teemal päris tihti ja kuna keegi meile kindlat vastust öelnud ei ole, siis tahaks lihtsalt targemate arvamust kuulda.
Riietuse juurde tagasi tulles tahaks ma veel teada, et millised on teie meelest parimad lasteriiete tootjad? No näiteks hinna-kvaliteedi suhe, praktilisus, vastupidavus, stiil ja muud tegurid. Ma ise olen vist praegu enim asju Nextist saanud, aga kui ma varasemate aegade peale mõtlen, siis riideid mis ma kellelegi näiteks kingituseks olen viinud, olen ma põhiliselt vist Lindexist ostnud. Bukarestis Lindexit ei ole ja sellepärast pole ma seal ka veel käinud, aga tagasi Eestisse jõudes käin sealt läbi kindlasti. Kodumaistest tootjatest on muuseas minu vaieldamatuks hetkelemmikuks Dadamora. Nii lihtsad ja ilusad asjad!

Egas tänaseks rohkem midagi pajatada polegi, õues on hetkel 15-kraadi sooja ja loodan ennast täna nii palju kokku võtta, et jaksaks riidesse panna ja jalutama minna. Mu abikaasa seda hetkel veel ei tea, aga ta tuleb ka kaasa, hehe!

esmaspäev, 17. veebruar 2020

Üks neljapäev minu elus

Abikaasal oli vahepeal neli vaba päeva ja mul on siuke tunne nagu hoopis minul oleks minipuhkus olnud. Eks selles mõttes on see täiesti loomulik tunne ka, siuke paarisuhte värk. Siis teed ikka koos neid asju, mida üksi ei teeks või teha ei viitsiks ja no üldse on lihtsalt kõike koos teha sada korda parem kui üksinda. 
Kes mind Instas jälgib, sellel on mu neljapäev juba hästi teada, aga kes ei jälgi siis neile selgituseks, et juhtus nii, et raporteerisin seda päeva nagu üks tubli korrespondent. 😄
Aaa, mul ju pildid täitsa alles veel, võin nad siia ka lisada ega see mul suurt aega ei võta.
Meile on kõrvalkorterisse uued naabrid kolinud ja kell 7:30 läks diskotamiseks. Ma õnneks olin juba üleval ja seega nuiaga ukse taha ei läinud neile. Milline õilis hing ma ikka olla võin!
Hommikused kreemid, särgid-värgid. Martin magas veits kauem ja sain end rahus mukkida. 
Lemmikosa päevast - hommikusöök! Lihapirukad ja puuviljad kodujuustuga.
Riidesse ja uksest välja: Ikeasse, spordipoodi ja toidupoodi. Kõik nad asusid üksteisest sama kaugel kui kuu maast ja kokku võtsid kõik käimised meil tubli viis tundi aega. Suure linna elu! Pojake sai voodi koos kõige sinna juurde kuuluvaga, ma sain masinajäätist ja Martin sai hot dog'i. Kõik rahul. 😊
Nädala-pooleteise toidukraam lahti pakitud. Menüüsse said wrapirull tuunikalaomleti ja juurikatega, hakkliha-kapsahautis, munanuudlid kana ja juurikatega, kanasupp, koorene kalakaste riisiga, peedikotletid kartulipudruga, leivasupp ja vastlakuklid.. lisaks veel hommikusöögiasjad, suupistete tarbeks vajalik ja muu söödav.
Samal õhtul läkski kohe wrapirull käiku. MEGAHEA! Kolme toitva wrapi tarbeks teen kolm väikest omletti kahest munast, ühest tuunikalakonservist, lusikatäiest hapukoorest-majoneesist, tilgast piimast ja maitseainetest. Wrapi peale panengi omleti, riivjuustu, spinatit, paprikat, kirsstomateid, röstsibulat (sibulahelbeid) ja kastme. Kastmeks segasin seekord sriracha majoneesiga. Päriselt - imeline lihtsalt!
Hiljem vaatasime Eesti Laulu ja sõime viilutatud baguette'i prosciutto-brie juustuga, marineeritud kurke, krõpse dipiga ja mozzarellapalle kirsstomati ja basiilikuga.
Mul on üks raseduse esimestest sümptomitest ringiga tagasi tulnud ja viimase nädala jooksul tundsin ma ennast jälle nii väsinuna. Peale neljapäevast Eesti Laulu mul arvatavasti pikka pidu siin enam polnudki ja vajusin kiirelt tuttu. Nädalavahetusel olin ma muide lausa nii väsinud, et panin silma diivanil kinni juba peale hommikusööki. Ei ole midagi enda kaitseks öelda. 
-
Sain juba Instasse paar küsimust, et kas pojale ostetud asjadest väikese ülevaate ka teen ja ma arvan, et eks millalgi ikka. No siis kui neid asju juba vähe rohkem on. 😄 hetkel olemegi ära ostnud vaid voodi koos madratsi ning madratsikattega, voodipesud ja mingi osa riideid. Nimekiri kõige vajalikuga on mul igatahes telefonis olemas ja Eestisse tagasi jõudes hakkan sellega tegelema, sest siis mul ju maa ja ilm aega. 😊 muidu olen ma suur taaskasutusse uskuja ja sellest lähtuvalt tuleb osa asju ka sõbrannade käest ning ka järelturul hoian silma peal. Järelturult loodan leida näiteks vankri ja mõned suuremad tarbeesemed veel. Riiete ostmiseks järelturult mul siiski kannatus puudub. 😄
-
Pfff, ma praegu mõtlen, et ei hakkagi seda postitust siin enam pikemaks ajama vaid jätkan loodetavasti juba homme. Ehk leiate seniks käesolevast postitusest meelelahutust.

kolmapäev, 12. veebruar 2020

Enesetundest ja kaalust

Eelmisel nädalal alles kilkasin, et õues on juba nii kevadine ja ligi kakskümmend kraadi ja puha. Vot paras mulle, sest neljapäevaks oli paks lumi maas. Ma ausalt ei saa aru kust see tuli, sest kolmapäeva õhtul magama minnes isegi ei sadanud veel. 
Ei liialdanud ju? Praeguseks on muidugi enamus ära sulanud ja iga päev paistab päike. Mulle see sula sobib, sest siis saavad teed ka lõpuks puhtaks. Lumesahka ma veel siin näinud ei ole ja kogu see kinnisõidetud lumi on lihtsalt nii libe ja konarlik, et ma pigem püsin toas kui, et üksinda kusagile kondama lähen ja koonu panemisega riskin. Eile muuseas siiski jalutasin metroole (metroosse?) ja kõndisin teotempos, et mitte kusagil koperdada. Vahepeal olin jube ühe jalaga pahkluuni vees, sest kes veel ei tea, siis Bukarestis on äravooluga nutused lood.
-
Mul oli pühapäeval vist esimest korda kogu raseduse jooksul päriselt paha olla. No siuke, et tahaks ainult lamada ja keti saba oli pidevalt kurgus. Ilus, ma tean. 😄 mõtlesin ja olin tänulik, et mul on siiani ikka nii lebo rasedus olnud, et olen lihtsalt rahulikult kulgeda saanud. Kuulad neid jutte, et mõnel inimesel ongi reaalselt üheksa kuud jutti paha olla ja mõtled, et jeesus, kuidas? Kuidas nad jaksavad? Teisalt, eks ise jaksaks ka, sest no mida sul enam teha on kui asi juba käes on. 😄 Seega veelkord - tunnen suurt tänutunnet.
Enesetundest veel nii palju, et viimase nädalaga on mul tekkinud selline asi, et õhtuks on mul meeletu täiskõhu-tunne, seda siis juba enne õhtusööki. No siuke, et isegi leivapuru ei mahuks enam kõhtu. Ja hommikuks.. hundiisu ja ükspäev olin isegi terve kilo kergem kui eelmisel hommikul. Ei saa aru! Ja siis loen oma titagrupist kuidas inimesed toituvad megatervislikult ja võtavad nädalaga kilosid juurde.. inimese keha on ikka nii kummaline. Samas ega ma ka ei tea ju millal mul see kaaluspurt tekkima hakkab. Ei põe ka, sest see on mu jaoks teisejärguline - pean siis silmas just seda, et seniks kuni see ei minu ega mu lapse tervist ohustama ei hakka. Kindlasti räägiks ma teist juttu kui praeguseks 10kg juurde võtnud oleks, aga tänahommikuse seisuga on juures 4kg, mis mu arust jumala okei on.
Üldse on see kaaluteema mu jaoks nii huvitav. Et nagu mõni võtab 30kg juurde ja laps sünnib mingi kolmekilone. Teine võtab 8kg juurde ja laps sünnib siuke viiekilone mürakas.  Ei mingit korrapära! Aasta 2020, aga nii kaugel see meditsiin veel siiski ei ole, et konkreetset vastust anda oleks eks. 😄  
22+3. Kleit Zarast. Selle kleidiga saaks veel siiani oma rasedust niimoodi varjata, et keegi ei saaks aru!
Tegelt olen praeguseks aga selline nagu parempoolsel pildil - näed, kõik on riidevalikute taga kinni. Vasakul võrdluseks pilt novembrist kui nädalaid alles 11 ehk täpselt poole vähem oli. 

Beebs tundub iga nädalaga aina tugevamaks saavat, sest kui ta seal oma võimelmist tegema hakkab, siis mul päriselt vats väriseb. 😄 nii naljakas mu arust! Kõige aktiivsem paistab ta olevat just õhtuti ja siis me Martiniga räägime, et ju ta teeb nabanööriga lindikava või kasutab seda hüppenöörina. Jällegi teevad sellised jutud mulle nii nalja. 😄
-
Täna olen üksinda kodus ja Martin jõuab tagasi õhtul - tal on nimelt mäng, nii et saatke võiduvaibe teele. Vist oli isegi selline jutt, et tänase võidu korral antakse terve nädalavahetus vabaks, mis kuluks küll hästi ära, sest ega tihti sellist luksust pole. Löön täna kodu läikima, sest siis on mu arust vabad päevad kohe täiega vabad, st ühtegi kohustust ei ole ning saab lihtsalt puhata ja olla. Ja pirukaid teen ka! Ega ma ise ei tahagi, aga no seee beeebi.. 😄


pühapäev, 9. veebruar 2020

Pannile ja kõhtu!

Veebruarikuu esimene nädal saabki tehtud. Ühtegi toidujääki ma siiani ära visanud ei ole, kõik on n-ö "taaskasutusse" või sügavkülma läinud. Nädala rahaline toidukulu tuli küll tavalisest suurem, sest ootamatud plaanid ja rasedaisud tegid oma töö. Ups!
Viskan siia juurde paar toidupilti ka, sest muidu on see postitus üsna must-valge:
Minumoodi "kiirtoit". 😊
See on juba räägitud maailma parim tomatisupp. Retsept @thyme0ut
Ohtra või ja parmesaniga polenta hakklihahautisega. YUM! Retsept @thyme0ut
Kõiki roogasid siiski pildile ei saanud, sest vahepeal unub see tähtis pildistamisetöö siiski ära. Eelpool mainitud ootamatute plaanide alla läks see, et reedel kutsusime hoopis sõbrad õhtusöögile. Laule sai nii kui nii plaanis olnud lasanje spinati, peekoni ja hernestega (kõrvale tegin lihtsa rohelise salati spinatist, rukolast, päikesekuivatatud tomatitest, avokaadost ja kirsstomatitest) ning magustoiduks banaanileib jäätisega. Enne näksisime aga viinamarju, melonit, mozzarellapalle (panin mozzarella enne päikesekuivatatud tomatite, basiiliku, tšilli ja oliiviõliga "tõmbama"), vürtsikat chorizot, prosciuttot ja väikeseid marineeritud kurke dipiga.
Laupäeva lõunaks sõime aga kogu nädala jooksul allesjäänud asju. Meil on suht nii, et igast toidust jääb umbes üks portsjon üle, mille ma säilituskarpi nädalavahetust ootama panen. No ja siis nädalavahetuseks on meil umbes viis erinevat "üksikut" toitu, mille vahel valida. Õhtul aga vaatasime filmi ja kurjajuureks olin mina, kes ühte mõnusat burgerit nuiama hakkas. 😄 ma tean küll, et mõne inimese jaoks on burger iganädalane asi, aga minu jaoks mitte. Viimase poole aasta jooksul olen ma vist ühe burgeri ära söönud ja nüüd siis sai järgmine hukka. Aga see oli ootamist väärt!
Tänaseks lõunaks olid aga viimased säilituskarpide jäägid ning lõunal küpsetasin veel kaneelirulle ka. SEE retsept on täiesti kuldaväärt! Õhtuks tuleb aga midagi kerget - kuskuss kana, juurikate ja külma kastmega. Ja muidugi needsamad kaneelirullid, kuidas teisiti. 😊

kolmapäev, 5. veebruar 2020

Veebruar on toidukuu

Mis kuu on veebruarikuu? Veebruarikuu on Eesti Laulu kuu, vabariigi aastapäevakuu,  vastlapäevakuu, valentinipäevakuu ja.. #Kogumispäeviku toidukuu! Ma ise küll #Kogumispäevikus suur kaasarääkija ei ole ja põhimõtteliselt ainus kuu kus ma päriselt kaasa mõtlen ongi veebruar. Toidu raiskamine on minujaoks nii-nii vastukarva asi, et puhtalt selle vältimiseks üritan ma tegelikult aasta läbi oma menüüd planeerida ja oste läbi mõelda. Nüüdseks olen ma nädalamenüü järgi süüa teinud juba aastaid ja ausaltöeldes muudmoodi enam ei oskagi. Harjumus on lihtsalt nii sisse kasvanud!
Bukarestis olles on mul seda harjumust palju kergem juurutada kui Eestis. Siin elame me omas tempos ja plaanid on pikalt ette teada. Eestis aga on nii palju ettearvamatut - küll tuleb keegi külla või läheme ise külla, oleme tavalisel söögiajal üldse kodust ära ja toit jääb alles või.. no igasuguseid asju on, elu käib nagu koduõlu.
Lisaks viibin ma Eestis ka hästi palju aega omapead ja ega ma ausaltöeldes üksi olles väga süüa teha ei viitsigi. Ja kui viitsin, siis midagi lihtsat. 😊 mu lemmikut tatart toorsalatiga või kartulipelmeene või omletti või nuudliwokki näiteks. Need on mu sellised osad go-to kiired toidud.
Jaanuar oli selles mõttes täiesti kaootiline kuu! Kuna me 31. detsembril oma uude koju sisse kolisime siis olid meil paar esimest nädalavahetust sõprade võõrustamised ja soolaleivapeod. Üks oli nädalavahetuse peale kindlasti, aga võis ka kaks olla. Siis tuleb ikka ju laud katta ja igasuguseid asju valmistada. Kuna pigem üle kui puudu, siis terve nädala vältel toitusin ma vaid ülejääkidest.. kuni uue nädalavahetuseni (nädala sees olin üksinda, Martin oli koondisega laagris). Ja nädala sees toitusin ma jälle ülejääkidest. No saate aru - täielik surnud ring! Kuu keskelt läksid soolaleivapeod sujuvalt üle minu sünnipäevaks ja asjale saigi punkti panna alles sellega, et ma pidin riigist lahkuma. 😄
Kahjuks ei jaksanud ma parima tahtmise juureski kogu nädalavahetustest allesjäänud kraami ära tarbida ja nii olin ma sunnitud VÄGA palju asju ära viskama. Lihtsalt nutumaik suus loopisin asju prügikasti. 

Nüüd aga olen ma tagasi Bukarestis ja tagasi oma tavapärase nädalamenüü koostamise juures. Isegi möödunud teisipäeval maandudes läksime lennujaamast otse poodi, et kohe tagasi ree peale saada! Martin küll keelitas, et läheks järgmisel päeval ja võiks ju õhtul hoopis midagi tellida, aga ei - ma jäin endale kindlaks. 
Nüüd on aga viimasest poeskäigust juba terve nädal möödas (kuigi esmaspäeval käisime siiski banaane-avokaadosid ostmas) ja täna oligi uus poepäev.
Sellel nädalal on abikaasa terve nädala kodus ja see teeb menüü tegemise kindlasti kergemaks. Esmaspäeval sõime nädalavahetusest allesjäänud plovi salatiga ja magustoiduks pühapäeval tehtud vastlakukleid. Kuna lõunasöök jäi alles kella viie peale, siis õhtust süüa ei tahtnud me kumbki. Lõuna oli meil nii hiline sellepärast, et käisime hoopis 6-kilomeetrisel jalutuskäigul ja oi kui mõnus see oli! Õhtuks olime me mõlemad nii kapsad, et 21.45 olime me juba voodis ja kell 22 ma magasin. 
Teisipäeval tegin ma üht oma lemmik "kiirtoitu" ehk tatart kanaviineritega, peedi-küüslaugu salatit ja aurutatud brokkolit küüslauguvõis. Seda sõime me nii lõunal kui õhtul ja ka vastlakuklid said lõpuks otsa. Kolmapäeval ehk täna katsetasin ma aga Getteri kreemist tomatisuppi krõbeda peekoniga. Käsi südamel - parim tomatisupp, mis ma eales söönud olen! Mitte ükski ise valmistatud või kusagil mujal söödud tomatisupp ei saa ligilähedalegi. Juba isegi kahtsen, et seda vaid kaheks toidukorraks tegin. 😄 kõrvale sõime küüslauguvõiga baguette'i ja õhtuks proovin sellist seemneõhiku sarnast näkileiba teha. Ka teist Getteri retsepti kavatsen ma sellel nädalal katsetada - polentat hakklihakastmega (retsept olemas @thyme0ut Instagramis). Veel on menüüs lasanje peekoni, spinati ja hernestega ning riis kana-juurikawokiga (mõlemad retseptid pärit SIIT). Magustoiduks teen ma sel nädalal kohupiimavahtu puuviljadega ning banaanileiba. Banaanileiva tegemiseks kasutan ma alati ühte ja sama retsepti SIIT lingilt. Imemaitsev!
Nii täpselt ma nädalamenüüd ei tee, et surmkindlalt teaks mis päeval miski menüüs on, aga vajalikud asjad ostan ma korraga ära küll. Eks siis nädala peale paistab mis ja millal. Puuvilju ma oma poenimekirja ei lisa vaid neid vaatame poes jooksvalt. Ära kuluvad nad meil alati - suurem osa niisama ning osa smuutidesse. Näiteks banaane kulub meil nädalas kilode viisi! 
Selle nädala ostukorvi said lihalistest veisehakkliha, kanafilee ja kolm pakki peekonit. Kui kogu peekon kulub mul nädala peale ära küll, siis pool hakkliha ja pool kanafileed läheb sügavkülma uut nädalat ootama. Pakid on nimelt kilogrammised ja tervet kilo liha ma korraga ei valmista. Võileibade peale oli kodus veel salaamit ja sinki olemas, juurde tuli osta vaid pasteeti.
Piimatoodetest läksid korvi piimad, mida me kasutame vaid kohvi peale või pudru valmistamiseks. Niisama piima joomise kommet meil ei ole. Kohupiimad magustoidu jaoks, kodujuustud Martinile moosi/meega snäkiks, riivitud mozzarella, parmesan ja toorjuust. Veel paar jogurtit, mida mulle snäkina süüa meeldib, karp mune ja pakk võid. Kaks vahukoort ka - see on muuseas asi, mida meil alati kodus on. Teen sellega kastmeid, magustoite või lisan püreesuppidele.
Kuivainetest-konservidest tulid meiega koju purustatud tomatid, tomatipasta, ketšup, päikesekuivatatud tomatid, couscous, riis, tee ja müsli. Viimane on muuseas üks mu preggo-isudest. 😊 mõned otsasaanud maitseained ostsin ka.
Saialetist suur mitmevilja röstsai ja kaks külmutatud baguette'i, mida kiirelt ja lihtsalt ahju pista saab. Vajaminevast ostsin veel köögipaberit ja küpsetuspaberit.
Värske kraami letis läheb meil tavaliselt kõige kauem aega. Seekord ladusime korvi spinatit nii värskel kui külmutatud kujul, sellerit, 2kg sibulaid, kirsstomateid, brokkolit, mango, banaane, kiivisid ja pirne.
Ja nüüd trummipõrin - kõige selle eest maksime me ümberarvutatult 58€. Väga okei summa minuarust! Nädala kogusumma tuleb veidi kõrgem, sest esmaspäeval ostsime me umbes 10€ eest puuvilja, mahla ja muud nipet-näpet ning homme on meil kohustuslik õhtusöök väljas. Kohustuslik sellepärast, et homme on mängupäev ning peale seda käiakse alati kõik koos väljas söömas. Väljas söömine on õnneks Rumeenias odav ja suuri summasid sinna alla matma ei pea. 

Nädala plaan kirjas, uue nädala alguses raporteerin tagasi! Piis aut!