pühapäev, 5. aprill 2020

Nädalavahetuse asjad

Kuulge, mis teie "Maskis lauljast" arvate? Meeldib? Mulle üldse ei meeldi näiteks, aga vaatan ikka. Või noh, otseselt ei vaata, aga taustaks käib, sest muud meelelahutuslikku ka sel ajal ei tule. Mul lihtsalt ei käi seda klikki ära, et see saade mulle põnev oleks. Pool aega on siuke tunne nagu vaataks mingit ulmefilmi ja teise poole saateaega.. ma ei tea! Ainus põnev koht saates on see üks minut kus mask maha võetakse. 😄
Kolm ja pool nädalat isolatsioonis istutud ning kui palju veel minna on - ei tea. Mõni päev läheb mööda nagu lennates ja teine venib nagu härjaila. Iga päev vaatan kell kaksteist AK-d, et äkki on täna juba paremaid uudiseid.. agaaa ei, ikka kõik sama. No mõni päev ongi niimoodi, et ootad õhtut, et magama saaks minna ja loodad, et uus päev algab parema tujuga. 
Täna oli täitsa okei päev muide. Hommikul mõned videokõned ja peale seda jalutasin pakiautomaati, sest tita voodisse tellitud linad ja kattemadrats saabusid. Poest hüppasin ka kiirelt läbi, sest ühel minu väikesel sõbral on täna sünnipäev ja siis oli vaja mõned asjad võtta. Pirita Selveris on lillepoel nii tore süsteem muide, selline iseteeninduse moodi asi. Kimbud on lilledega väljas, hinnad juures. Raha tuleb ämbrisse panna ja võidki oma lilled võtta ning koju minna. 😄Täiega okei mu arust, lilled ise olid väga ilusad ja hinnad ilmselgelt soodsad.
Hiljem käisingi oma väikese sõbra terrassilt läbi, et talle sünnipäevarõõmu viia ja paar sõna juttu puhuda. Õhtupoolik on aga juba rahulikult kodus möödunud, sõin maasikaid jogurtiga ja lesisin täitsa niisama. Metsik, ma tean.
Aga oiii kui põnev päev mul veel homme tuleb! Saan lausa vereproovi andma minna! Kes oleks kunagi osanud arvata, et nii lamp asi nagu vereproovi andmine mu nädala highlightiks olema saab. 😄Lisaks tuleb mul Lindexist läbi käia, et enda mitu nädalat pantvangis olnud pakk ära tuua. Poodi küll minna ei saa, aga uksepeale pidavat nad paki toimetama küll. Saame näha! 
Eile muuseas tuli mulle veel üks väike pakk, kus sees oli Make Up Store'i mineraalpuuder. Sellist asja ma varem kasutanud ei olnudki, aga kuulsin siit-sealt, et tegemist on tõelise imetootega, millega kiirelt endale inimese näo pähe maalida annab. Esmamulje on küll väga hea ja tundub, et värvivalik läks ka täkkesse ehk midagi sellist, mis põhjamaise lubjatooni nahavärvusega klapib. Make Up Store'l on hetkel kõik tooted -30%, mis on ikka väga hea allahindlus (tellida saab tooteid näiteks läbi Instagrami või e-maili teel).
Ainult puuder, ei mingit jumestuskreemi ega peitekat.
Nagu tavaks on saanud siis lõpetuseks väike pilt sellest, kuidas ma eile komme "degusteerisin". No ei leidnud seda õiget!

reede, 3. aprill 2020

Kodusistumise allakäigutrepp

Paistab, et ma pole ainus, kes ennast kodusistudes e-poodidega lõbustab. Just sõbrannaderingis ladusime oma saladused päevavalgele, et kes mida tellinud on. Teised olid vähemalt ikka põnevaid asju tellinud, ma olin mingi, et jaa, tellisin beebivoodisse veekindla kattemadratsi ja nibukreemi (nii rõve sõna muideks - nibukreem, võeh). 😄Olen muuseas pojale asju ostes alati endale üles märkinud, et palju millelegi kulunud on. Lihtsalt niimoodi statistika mõttes, endal huvitav jälgida, et kui kalliks see lapsesaamine minna võiks. Eile vaatasin märtsi kulud üle ja ütleme nii, et ega see summa palju alla neljakohalise summa ka ei jäänud. Mu jaoks see muidugi üllatusena ei tulnud, sest pool sellest olid juba turvahäll ja isofix ning tegelikult on mul nüüdseks enamvähem kõik olemas ka. Suurtest asjadest on puudu vaid käru, mille ma järelturult (mulle nii meeldib, et inglise keeles öeldakse järelturu asjade kohta preloved - kuidagi nii õige. enne armastas seda asja keegi teine ja nüüd on minu kord) osta tahaks ja hetkel lihtsalt õiget pakkumist ootan.
Eile muuseas sain kaks pakki kätte - mõlemad kaup24.ee lehelt tellitud asjad haiglakotti. No suht väikesed pudinad ikka. Karbid olid aga nii lahmakad, et kodupoole jalutasin nagu loom, mõlema käe all üks kast. Vahepeal pidin lausa bussipeatuses puhkama ja täna on isegi käelihased veits haiged!

Teate kuhu ma selle kodusistumisega langenud olen? Ma lugesin ükspäev Perekooli foorumi teemat blogijate kohta. Nagu kellel kurat on viitsimist mingi varavalges anonüümselt teisi inimesi klatšimas käia!? Üldse on seal mingi ülihuvitav rahvas koos, sest mõni tundub nagu täitsa normaalne inimene olevat (samas.. miks sa kommenteerid seal siis?) ja mõni on selline, et appi, sind tuleb küll siit planeedilt minema ajada. 😄
Jumala eest, ega mulle ka kõik blogijad sümpaatsed ei ole, aga mis see minu asi on kes mis minutil oma laivis mida ütles. Eks see blogimine on üldse kohati nagu mingi halb reality show - kõike annab kontekstist välja võtta ja kui tahta annab pea igast asjast draamat üles tõmmata. Rohkem eetriaega saab see, kes midagi šokeerivat teeb või ütleb, sest nii see inimmõistus juba kord töötab, et teiste labasuse arvelt on väga kerge ennast parema inimesena tunda. Ma ju tean, ma vaatan igasugust trash tv-d. 😄

Aitäh sellele lugejale, kes mulle siin Ämmaemanduskeskuse perekooliloenguid soovitas! Kuulasin kolmapäeval esimese ära ja väga asjalik oli. Kuulan edaspidi ka ja varsti olen tark valmis. Viimase loengu teemaks olid muuseas sünnituse erinevad faasid ja ma pärast mõtlesin tükk aega, et kummalisel kombel pole ma siiani sünnitust ennast kartma hakanud. Ma tean, et see saab olema sadu kordi valusam kui ma enda peas ette kujutada oskan, aga no mis mul enam teha on. 😄õnnis teadmatus kui enne sünnitanud ei ole! 
Mul on enda keha ja beebi suhtes mingisugune vankumatu enesekindlus, et kõik läheb täpselt nii nagu ma visualiseerin ja nii ongi. Eks siis ole paista kas ja millal see päris hirm mu sisse tuleb. 

Eile tundsin ennast nii malakana, et täna lausa lasin kuivšampooni pähe ja värvisin ripsmed ära. Kes oleks kunagi osanud arvata, et nii väikesed sammud panevad mind täna ennast täitsa okei inimesena tundma? 😄kui ma veel kunagi juuksurisse ja lash lifti saan, siis hoidke oma piip ja prillid, te ei tunne mind äragi enam! Sinna aga läheb muidugi aega veel ja ma arvan, et umbes kuu aja pärast käivad enamus naisi mütsid peas ringi, et keegi nende "kauneid" väljakasvusid ei näeks. 😄
Pilt ajast kui ma VÄRSKELT juuksuri juurest tulnud olin.. olid ajad!

teisipäev, 31. märts 2020

Tahan küpsetada!

Mu käed oleks nagu krokodillinahast tehtud praegu. Kogu see pesemine ja desinfitseerija kasutamine ja külmad ilmad.. abielu- ja kihlasõrmust pole ma juba nädalaid kandnud, sest käed on koguaja mingi möksiga koos ja kes neid sõrmuseid siis puhastada viitsib. Lihtsam on "paljaste" sõrmedega olla. 

Kuulge, kes statistikat teab, kas koroonaviirus juba vaikselt alla ka andma hakkab? Ma ise jälgin iga päev numbreid ja uusi juhtumeid riigiti ning paar viimast päeva oleks nagu väike langus olnud. Tahaks praegu, et keegi ütleks, et jah Liina, nii on, oled õigesti aru saanud. Lihtsalt oleks kuidagi täna seda väikest rõõmusõnumit vaja mulle. 

Ma olen juba teist päeva nii laisk, et pole jalutamas käinud. Aga mul on vabandus olemas! Mu paksu jope lukk läheb nii hädavaevu kinni, et hakkab kõhtu pitsitama ja siis on ebamugav olla. Kevadjope on aga praegusteks ilmadeks veidi liiga õhuke (kuigi ma olen sellega juba käinud küll, lihtsalt alla olen mitu kihti riideid ladunud) ja mantliga ka ei taha käia. Lisaks nägin ma täna Viimsi FB grupist, et mu tavalisel jalutusmarsruudil nähti kolme põtra ja nüüd ma ei julge minna. 😄näed, ma ei ole loll, mul on vabandusi küllaga!

Vaatasin, et olen oma pojale nii usinasti asju kokku ostnud, et mu nimekiri paistab juba otsa saavat. Palju asju on uusi, osa sõbrannadelt-tuttavatelt, midagi on järelturult ja midagi on sellest ajast kui ma ise alles beebi olin. Lobisesin täna empsiga ja uurisin kas minu titetekid (need baikatekid, teate küll) veel kehtivad. Ta oligi need nii muuseas juba välja vaadanud ja nüüd saab minu poju nende all magada. Sellistel asjadel on mu jaoks kuidagi palju rohkem väärtust kui uhiuutel. 😊
Ega ma muidugi tea mis mu poeg sellest magamisest arvama hakkab, sest viimastel päevadel eelistab ta öösiti hoopis luksuda. Mina keeran külge või käin pissil - tema kasutab juhust ja hakkab luksuma. 😄lugesin kusagilt, et luksumine tähendab seda, et ta harjutab juba vaikselt imetamiseks ja istub kõhus, näpud suus, mis omakorda tähendab seda, et ta lootevett alla neelab ja see teda luksuma ajabki. Naersime Martiniga, et sellest tuleb küll üks piimaloom, sest see oskus on tal sündmise ajaks korralikult omandatud. 

Ostsin eile poest apelsine ja ma ei tea kas ma pole ammu neid söönud või mis värk on, aga appii kui head need olid! Nii magusad ja mahlased. Äkki on praegu lihtsalt nende heade apelsinide hooaeg, ega ma ka ei tea. Lihtsalt teile teadmiseks, et ostke siis apelsine. 😄
Mul on praegu nii kahju, et me oma uue kodu kööki enne seda karantiinivärgi algust ahju paigaldada ei jõudnud. Iga päev näen ma Instast vähemalt viite inimest, kes parasjagu midagi maitsvat küpsetab ja olen kurb, et ma üks neist viiest ei ole. Ega ma ei tea kes kõik need küpsetised ära sööks, aga ma tahaks lihtsalt teha neid! Tegemise rõõm, saate te aru. Kindlapeale küpsetaks kaneelirulle ja väikeseid lihapirukaid ja SEDA kodujuustu-peekoni pirukat. See on nii hea ja lihtne retsept muidu - kindlapeale minek ka, sest maitseb nii lastele kui täiskasvanutele. Kellel pea toiduideedest tühi on, siis olge lahked! 
Hakkan nüüd hoopiski lavaširulli kokku keerama, saab igasugust värsket kraami sisse laduda ja maitseb ka hästi. Mu arust on üldse lavaširull nii tänuväärt asi - sobib kergeks õhtusöögiks või vahepalaks või hoopiski hommikukohvi kõrvale. Mina teen enda oma nii, et täidiseks segan kokku majoneesi, riivjuustu ja mingisugust maitserohelisega toorjuustu. siis laotan lavašile seda lehtsalatit, mida potiga müüakse ja terve paki seda õhemast õhemat suitsusinki. Ja paprikat tükeldan ka vahele. Imehea! Ahjaa, vahel lisan marineeritud kurki ka kui mul seda olema juhtub.

Sellised lobajutud siis tänasesse lambisesse teisipäeva. Olge terved ja küpsetage terviseks!

esmaspäev, 30. märts 2020

Esmaspäev on mu uus lemmikpäev (ja natuke haiglakotist)

Kui enne seda suurt katku oli mu lemmikpäevaks reede siis nüüd on esmaspäev. Sest esmaspäev on poepäev ja saab kasvõi korrakski tunda, et kõik on okei ja kui ise hästi uskuda siis olekski kõik nii nagu enne - sõidad poodi ja ostad oma toidukraami. Lihtsalt selle vahega, et natuke pikemalt pead ette mõtlema, sest uuesti poodi saad alles nädala aja pärast (see on mu oma reegel). Poes käin ma esmaspäeviti kindlasti autoga, sest ühe korra nädalas võiks talle ikka kuuma ka anda, roostetab maja ette muidu täitsa ära teine. Muuseas - märtsis olen ma tankinud ühe korra ja sellest ühest korrast on tublisti üle poole paagi alles. Kokkuhoid missugune!
Esmaspäev meeldib mulle sellepärast ka, et kui järjekordse nädala lõpuks pole ühtegi lootustandvat uudist tulnud siis uue nädala alguses on mul alati väga optimistlik tunne, et nädala lõpuks äkki hakkab midagi head kusagilt paistma. No millalgi ju peab!
Pidin täna korraks ITK-s käima, sest mu ämmakas jättis mulle sinna analüüsideks vajalikud asjad. Näost näkku me ju ei kohtu ja siis tuleb oma toimetused muudmoodi organiseerida. Igatahes polnud ma ju kesklinnas käinud kuu algusest saati ja Tallinn oli ikka üsna tühi. Haigla parklas oli minu auto näiteks ainus ja haigla õuel nägin ma vaid kahte-kolme inimest. Kuidagi ilus oli, aga natuke kurb ka. 
Haiglateemadel jätkates siis minu titegrupis keegi kirjutas, et pakib haiglakotti kokku. Ma alguses mõtlesin küll, et oi jummel kui vara, aga siis hakkasin veidi põhjalikumalt mõtlema ja sain aru, et tegelt ju täiesti normaalne lüke. Olenemata sellest, mis kuu meil käsil on võib ju kõike juhtuda (ptüi-ptüi-ptüi) ning parem valmis olla kui hiljem kahetseda. Seda eriti praeguses olukorras kui keegi haiglasse midagi tuua ega saata ei saa. Lähed sellega mis sul kaasas on ja peadki hakkama saama. Igatahes uurisin ma igasuguseid soovitusi ja nimekirju ning arvan, et sain päris hea ülevaate, mis need põhiasjad on mis kaasas olla võiks. Kuna aega laialt käes siis olen nädalavahetuse jooksul möödaminnes söögilauale asju poetanud ja puuduolevaid asju erinevatest poodidest kokku tellinud. Peamiselt ikka siukseid eriti seksikaid asju nagu need pruunid võrktrussad ja XXL suuruses sidemed. Oh, ilusad ajad on ootamas ees!
28+5
Kui turvahälli ostsin ma millalgi märtsi alguses ära siis täna jõudis lõpuks mu isofix ka kohale. Jälle saab kaks olulist asja nimekirjast maha tõmmata ja nende pärast enam muretsema ei pea. Isver kui raske isofix on! Ma millegipärast kujutasin ette, et tegemist on mingi kerge jublakaga. Elad ja õpid noh! Valituks osutusid SEE Cybexi turvahäll ja sellega sobiv alus. Turvahällidest ei tea ma muidu mõhkugi ja sellegi valisime sõprade soovitusel välja.
Läksin enne kulleri kõne peale õue ja hakkasin maast oma pakki üles võtma kui kuller teatas, et tal on tõestuseks pilti ka vaja teha. Kuller, kui sa seda loed siis pliis saada see pilt mulle ka, sest ma kujutan ette, et see on suht koom! Ma arvan, et see pilt võis midagi sellist tulla nagu lasteaialastest jõulupeol kommipakiga tehakse. Ainult, et ma pole lasteaias. Ja see polnud kommipakk. 

Lõpetuseks üks väike retsept ka, seesama mida Instas jagasin juba. "Retseptiks" kutsuda on seda isegi palju, sest tegemist on võileivaga. Mul grillpanni pole, aga grillvõiku isu on küll. Tegin eelmise nädala jooksul korduvalt sellist sooja võikut, et määrisin kaks kaeraleivukese välimist poolt võiga kokku ja leivukese sisse panin sulatatud juustu, tavalist juustu ja sinki. Panin võiku kuumale pannile paariks minutiks särisema ja siis - nüüd tuleb oluline koht - võikut ümberkeerates asetasin talle raskuseks ühe ahjupoti peale. Nagu kodukootud panini press või midagi! Võiku tuli igatahes kuum, krõbe ja juustune. Ajasin isu peale, jah? 😄

reede, 27. märts 2020

Kaks nädalat isolatsiooni ja mu päevarutiin

Minul saab tänasega kaks nädalat isolatsioonis elamist täis. Peab ütlema, et päevad on möödunud üllatavalt ruttu! Päevarutiin küll suures plaanis ei erine, aga ega muud oodata ei olegi ju. Ärkan 7.30-8.00, scrollin telefonis ja loen uudiseid. Pesen hambad, kreemitan ja kammin ning hiljemalt poole kümneks on mul hommikusöök söödud. Seejärel paar tunnikest arvuti taga - blogin või tegelen muude asjadega, suhtlen empsi, Martini ja sõpradega. Peale seda aga teen kas varajase lõuna, millele järgneb tunniajane jalutuskäik või teen enne jalutuskäigu ja seejärel lõuna. Lõunasöögi kõrvale vaatan tavaliselt tunnikese Netflixi (hetkel siis "You'd") ja peale seda lasen natuke leiba luusse ja passin telefonis. 
Peale lõunalebo tegelen nende asjadega, mis parasjagu päevakorras on. Lappan netipoode, et beebile puuduolevaid asju leida, koristan, sorteerin riidekappi, valmistan endale õhtusööki või teen misiganes vaja teha on. Vahepeal teeme Martiniga facetime'i ja nii see aeg läheb. Kella seitsme paiku söön õhtust ja peale seda hakkab mu jaoks juba diivaniaeg ehk vaatan mingeid saateid ja passin jälle netis. Enne voodisseminekut õlitan oma vatsakese sisse, kreemitan ja teen muud asjad ning enne päris magamajäämist lobiseme veel Martiniga ning üritan natuke youtube's midagi vaadata. Tavaliselt suudan ma mõnda videot maksimaalselt viis minutit jälgida ja kell üksteist ma juba magan. Rasked päevad onju, mõni ime, et uni suht kohe niidab. 😄
Mul on ülikahju, et mul mõnda raamatut lugeda ei ole. Raamatukogud on teadupärast kinni ja mu tahvelarvuti, mida ma muidu e-raamatute lugemiseks kasutan on Bukarestis. Telefonist ma ka midagi lugema ei suudaks hakata, sest see ekraan on mu jaoks ikka liiga väike. Nii loll noh, oli mul vaja see tahvel just seekord maha jätta! Eks ma siis ootan kuni uus Viimsi Teataja mu postkasti saabub ja loen vähemalt sedagi. 😄
Kahju on mul sellest ka, et nüüd tükk aega perekooli loenguid ei toimu. Ma olin ennast juba kolmele kirja pannud, aga sellega läks nagu läks. Minuteada ITK omasid kusagil ju videotena üleval ka ei ole? Parandage kui ma eksin, pliis! Tahaks ennast harida küll, muidu on nii, et toome lõpuks selle tita haiglast koju, paneme diivani peale ja laiutame käsi, et mis temaga siis nüüd peale hakata. Ma muuseas olen päriselt kuulnud, et nii on juhtunud küll. 😄 kogu aur läheb sünnituseks valmistumise peale ja edasine on must maa. Oh elu-eluke!

Bitchisin siin ükspäev ilmaasjata Omniva kullerit taga, sest eile jõudis mu fotopakk kohale nagu naksti. Olen tellimusega megarahul! Fotolõuend on üliäge ja fotoraamat on täpselt samamoodi minu suur lemmik. Lappan seda juba mitmendat korda niimoodi nagu näeks seal olevaid pilte esimest korda elus (tellitud myprint.ee-st kui te veel ei tea 😄).
Mõõduks on 90x60, seega ikka päris korralik.
Tänane jalutuskäik lükkub kindlasti sinna peale lõunasöögiaega, sest sain just kullerilt sõnumi, et mu järjekordne pakk peaks enne kella kahtteist kohale jõudma. Arvan, et see on mu tellitud isofix turvahällile, aga päris kindel samas ei ole ka. See on see kui mitut saadetist korraga oodata on! Nordbaby.ee-s on praegu väike allahindlus ja kuna sealt mõnda asja nii kui nii vaja oli siis millal veel tellida kui mitte praegu. 
Ma igas jumala postituses räägin mingi asja ostmisest või tellimisest ja ma vaikselt hakkan juba iseennast ärritama. 😄 ainult asjad, asjad, asjad! Teisalt kui sa millegi ostule nii kui nii mõelnud oled, siis on just praegu õige aeg seda teha ja mõned(kümned) eurod kokku hoida. Selleks ma teiega nii hoogsalt neid soodukaid jagan ka, sest äkki tulevad kellelegi kasuks.

Olgu siis, rohkem ma teid midagi ostma ei meelita ja tõmban tänaseks otsad kokku. Olge terved ja elame veel!